Taskusireeni võrgu testimisel osales rekordarv inimesi

Teisipäeval testiti Pärnus tulevikku suunatud ohuteavitustehnoloogiat Taskusireen, millest võttis osa ligi 160 inimest. Tulemused kinnitasid, et testvõrk töötab ning teated jõuavad inimeste telefonidesse hetkega.

Levira tehnoloogia ja IT direktori Kristo Kaasani sõnul sarnaneb testitav Taskusireeni tehnoloogia praegu Päästeameti ning Riigiside Sihtasutuse (RIKS) koostööna arendatava cell broadcast’i lahendusega. Mõlemad võimaldavad saata teateid otse nutitelefonidesse, andes ohust märku heli, valguse ja vibratsiooniga. „Inimese jaoks näevad need süsteemid ühesugused välja. Erinevus seisneb aga võrgus, mille kaudu sõnum edastatakse. Cell broadcast on mobiilsidepõhine lahendus, samas kui piloteeritav Taskusireen töötab tuleviku 5G ringhäälinguvõrgus. Viimase eelis on see, et ohuteavitus peaks jõudma nutitelefonini ka siis, kui mobiilside ei tööta,“ selgitas ta.

Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Katerina Mudarissova lisas, et kuigi Taskusireeni toetav tehnoloogia on olemas ja üksikud telefonid seda juba toetavad, sõltub süsteemi kasutuselevõtt mitmest tegurist. Üks neist on Euroopa Liidu otsus lubada praegu testimiseks kasutatavaid sagedusi ohuteavituste edastamiseks. „Praegu on need sagedused lubatud üksnes digitelevisiooni ja -raadio edastamiseks. Kui Taskusireeni piloteerimine osutub edukaks, saame liikuda edasi ka poliitikakujundamisega,“ ütles ta ning lisas, et suure tõenäosusega saab hetkel piloteeritavat lahendust võtta kasutusele mitte varem kui 2030. aastal, kui ka vastav taristu on välja ehitatud.

Mudarissova sõnul tuleb ohuteavituse arendamisel liikuda mitmel suunal korraga. „Hiljutised drooniintsidendid on näidanud, et riik peab arendama paralleelselt nii olemasolevaid lahendusi, nagu cell broadcast, kui ka uusi tehnoloogiaid, nagu Taskusireen. Tehnoloogia areneb kiiresti ning ka meie peame sellega sammu pidama – paigale jääda ei saa,“ rõhutas ta.

Järjekorras kolmanda testi eesmärk oli hinnata, kuidas tehnoloogia toimib linna eri keskkondades, milline on kasutajakogemus ning kui hästi on tagatud teadete kuuldavus ja nähtavus. Seetõttu kaasati testimisse võimalikult palju inimesi ka väljastpoolt Siseministeeriumi valitsemisala. Testimisel osalesid lisaks projektipartnerite töötajatele ja vabatahtlikele ka Pärnu linnavalitsuse esindajad. Suurima osalejaskonnaga liitus Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kust osales ligi 90 õpilast.

„Meil on palju tehnikahuvilisi noori ning peame väga oluliseks, et ka nende kogemust ja tagasisidet selliste lahenduste arendamisel arvestataks. Testimine annab õpilastele võimaluse tutvuda uudsete tehnoloogiatega, mõista nende toimimist ning näha, kuidas sünnivad riigi jaoks olulised lahendused. Lisaks loob see võimaluse suhelda oma ala ekspertidega ja rikastab õppetööd praktilise kogemusega,“ ütles Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja Hevelin Antsmäe.

Sel aastal on plaanis läbi viia veel kaks Taskusireeni võrgu testi - ühe mais ning teise septembris. Testimisel kasutatakse spetsiaalseid seadmeid, mis suudavad vastavat signaali vastu võtta. Kuigi tehnoloogial on suur potentsiaal, ei toeta seda veel enamik tänapäevaseid nutitelefone. Levira ja partnerid on tuvastanud vähemalt 12 mobiiliseadme mudelit, mis juba toetavad ringhäälingusagedusi. Seetõttu võivad testsõnumid jõuda ka mõne kasutaja isiklikku telefoni. Sellisel juhul tuleb meeles pidada, et tegelikku ohtu ei ole.

Projekti lõpus valmib TalTechil projekti lõppraport, koos akadeemilise kokkuvõttega, mis annab põhjaliku ülevaate kasutajakogemusest ning aitab hinnata, kui arusaadavad olid inimestele edastatud teated ja kuidas süsteem eri olukordades toimib.

Taskusireeni projekti veavad Siseministeerium, Päästeamet, Kaitsevägi, Häirekeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus, Riigiside Sihtasutus ja Riigikantselei. Tehnoloogilist arendust ja testimist viivad läbi Levira, TalTech, Tredess ja Nakolos. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 vahenditest.

Lisainfo:

Taskusireen põhineb 5G ringhäälingulahendusel. Praegu katab testvõrk kaheksat maakonda: Harju-, Pärnu-, Järva-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaad. Lahendus töötab digitelevisiooni sagedustel ning võimaldab edastada nii tele- ja raadioprogramme kui ka kiireid ohuteavitusi.

Soovi korral infokasti:Mis on cell broadcasti ehk mobiilsidevõrgu põhise välkteavituse ja 5G ringhäälingu välkteavituse vahe?

5G ringhäälingu välkteavitus on sarnane mobiilivõrgupõhise välkteavituse ehk cell broadcasti tehnoloogiale, mille välja arendamisega tegeleb Päästeameti koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS). Mõlemad tehnoloogiad lubavad edastada ohuteavitusi nutitelefonidesse sekunditega ning vajadusel nii hoiatusheli kui ka –valgusega.

Cell broadcast toimib olemasolevas mobiiltelefonivõrgus, kuid 5G ringhäälingu teavituse edastamiseks on vaja üles ehitada uus, viienda generatsiooni ringhäälinguvõrk. Ringhäälinguvõrgule ehitatud teavitus lubaks tulevikus edastada ohuteavitusi nutitelefoni ka olukorras, kus mobiilside ei tööta, kuid see eeldab uue ringhäälinguvõrgu üles ehitamist.

Cell broadcasti ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse arendust juhib Päästeamet koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS) ning eesmärk on saada see toimivaks järgmise aasta esimeses pooles. 5G ringhäälingu välkteavituse tehnoloogia puhul saab kasutuselevõtust rääkida pärast 2030. aastat.