Tahaks telekat vaadata

Print
29.12.2008
Tehnikamaailm (kodu ja ehitus)
Indrek Ild,
Starmani võrguarendusdirektor




Tehnoloogia areng on tänaseks jõudnud nii kaugele, et riigitelevisiooni vaatamiseks on võimalik leida lahendus ühtviisi nii Tallinna kesklinnas kui ka Võrumaa metsatalus. Aga mida valida ja kuidas valida ning millist varustust on vaja? Püüame vastused leida enamlevinud küsimustele.

Kui käsil on maja või krundi ost, tasub juba enne tehingu vormistamist kinnisvaraarendajalt või müüjalt uurida, millised võimalused telepilti vaadata on selles piirkonnas. Tihti sõlmivad arendajad mõne teenuseosutajaga lepingu uue elurajooni varustamiseks kaabeltelevisiooni ja teiste kommunikatsiooniteenustega, kuid vahel tuleb krundi- või majaomanikul ka ise üht-teist investeerida, et luua võimalus teenust kasutada, näiteks rajada kliendi liiniosa üle oma krundi võrgu lähima lõpp-punktini või püstitada antennimast parema digilevi saamiseks. Kindlasti on kasulik uurida ka juhtivatelt televisiooniteenuse pakkujatelt, milliseid teenuseid konkreetses piirkonnas pakutakse.

Kui valikuvõimalused telepilt koju saada on selged, siis saab plussid ja miinused kõrvuti panna ning sobiliku lahenduse välja valida.

Kaabel-TV plussid ja miinused

Kaabeltelevisiooni eelis on suurem kanalivalik ning võimalus tellida ühelt teenusepakkujalt telepilti, internetti ja telefoniteenust sisaldavaid kolmikpakette ühtse kuutasu eest. Kolmikpaketid on üldjuhul alati soodsamad kui kolm teenust eraldi.

Kaabelvõrku peetakse ka stabiilsemaks ja häirekindlamaks - erinevalt raadiolahendustest ei mõjuta kaabli kaudu leviva signaali kvaliteeti temperatuuri kõikumine, vihm ega lumesadu, puude lehteminek või teised ilmaolud. Samas tuleb arvestada ka võimalike miinustega: näiteks mõne digi-TV puhul saab üldjuhul telepilti vaadata ainult ühest ja paiguti kuni kahest telerist, mõne kaabel-TV puhul aga telerite arvu piirangut pole. Seega tasub kõigepealt endal selgeks mõelda, kui mitut televiisorit kodus kindlasti vaadata tahetakse.

Kui kaabeltelevisiooni konkreetses piirkonnas ei pakuta või kättesaadavad teenused mõnel põhjusel ei sobi, on alati võimalus kasutada maapealse leviga digitelevisiooni. Tavalise katuseantenniga vaadatav digi-TV levib praktiliselt üle kogu Eesti ning pakub õhu kaudu levivast analoogtelevisioonist oluliselt paremat pildi-ja helikvaliteeti.

Kui on ainult katuseantenn

ZUUMboxiga saab digitaalselt vaadata ka tasuta leviga Eesti telekanaleid, mida on kokku seitse. Lisaks paremale kvaliteedile on tavalise katuseantenni kaudu kättesaadavad teised digitelevisiooni võimalused: näiteks erinevates keeltes heli ja subtiitrid, pildiformaadi valimine, võimalus ühe nupulevajutusega vaadata otse teleriekraanilt terve nädala telekava, saadete broneerimine elektroonilise saatekava kaudu koos meeldetuletuse ja automaatse kanalivahetusega, lapselukk jm.
ZUUM-TV on eriti mõistlik alternatiiv neile ligi 150 000 kodule, kus täna veel vaadatakse telepilti tavalise antenniga. 2010. aasta 1. juulil, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon Eestis välja lülitatakse, jääb maapealse leviga digitelevisioon ainsaks võimaluseks katuseantenniga telepilti vaadata.

Maapealse leviga digitelevisiooni alternatiiv hajaasustusega piirkonnas on Viasati pakutav satelliittelevisioon, mis pakub küll rohkem välismaiseid telekanaleid, kuid on hinnalt oluliselt kallim. Lisaks tuleb majale paigaldada satelliidiantenn ning sat-TV tuuner. Samuti tuleb arvestada, et satelliidi vahendusel ei levi veel uuemad kodumaised telekanalid, näiteks on hetkel puudu ETV 2, Kanal 11 ja Kalev Sport. Samas võib satelliittelevisioon olla hea lahendus näiteks mõnes orus Lõuna-Eesti kuplite vahel, kus maapealse leviga digi-TV saatjalt korraliku tugevusega signaali kättesaamine eeldab tavapärasest kallimat antennlsüsteemi, näiteks kõrget antennimasti, suurema võimendusega antenni või mastivõimendit.

Nii maapealse leviga digitelevisiooni kui ka satelliit-televisiooni on võimalik vaadata kodus nii mitmes teleris, kui süda lustib. Samas eeldab digitelevisiooni tehnoloogia, et iga teleri juures oleks teenusepakkuja nõuetele vastav digiboks või soetatud juba sisseehitatud boksiga teler. Näiteks Eesti telekanalite vaatamiseks maapealse leviga digitelevisiooni kaudu peab digiboks olema DVB-T tüüpi vastuvõtuseade ja toetama MPEG-4 AVC videostandardit. Juhul, kui on plaan vaadata ka tasulisi ZUUM-TV kanaleid, peab boksil olema sisemine Conax krüpteeringu kaardilugemisseade või liides kogu dekrüpteeri-missüsteemi lisamiseks (Common Interface).

Kõige lihtsam on poes kontrollida, kas müüdaval seadmel on Eesti Digilevi märk - sellisel juhul sobib see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks. Kui märk puudub, siis ei pruugi Eestis testimata ja sertifitseerimata seade õhu kaudu levivas digi-TV võrgus korralikult tööle hakata Isegi siis, kui kõik tehnilised parameetrid peaksid sobima.

Soovitused majasisesele jaotusvõrgule

Samas eeldab majas mitmes toas üheaegne telerivaatamine ka teatud lisanõudmisi majasisesele jaotusvõrgule. Kindlasti tuleb signaalikao kompenseerimiseks kasutada liini- või filtervõimendit. Maja-ehk filtervõimendil on eraldi ühendused iga antenni jaoks, mis on eriti kasulikjuhul, kui kasutusel on ka teisi antenne (näiteks analoogtelevisiooni vaatamiseks). Liinivõimendis on üldjuhul vaid üks sisend ja üks väljund. Mõlemad võimendid paigutatakse tavaliselt siseruumidesse.

Kõigilt digilevi antennisüsteemidelt on nõutav UHF-kõlbulikkus, mis vanemates majades ei pruugi sugugi täidetud olla. UHF-kõlbulikud antennisüsteemi osad - ühenduskaablid, jagajad, hargmikud, võimendid ja seinapesad - peavad läbi laskma signaali vähemalt kuni sageduseni 860 MHz.

Soovitatavalt tuleks juba maja ehitamisel või remondi ajal paigaldada antennlvõrgu seinapesad igasse tuppa, sealhulgas ka kööki. Mõnikümmend lisameetrit kaablit ning paar seinapesa ei maksa palju, kuld hiljem on majasisese jaotusvõrgu ümberehitamine ja laiendamine tülikas ning ka kulukam, kui on soov vaadata telepilti mõnes sellises ruumis, kuhu antennivõrku veetud pole. Jaotusvõrk peaks olema tähekujulise topoloogiaga. See tähendab, et kõikantennikaablid lähtuvad seinapesadesse ühest punktist. Tavaliselt on majasisese võrgu algpunktiks antennisignaali jagaja, mis on ühendatud võimendi väljundisse. Sel viisil on ehitatud ka enamik uute eramute antennijaotusvõrkudest.

Kuidas leida antennile parim koht?

Digitelevisiooni vaatamiseks sobib kõige paremini detsimeeter laineala (UHF) katusean-tenn. Kui selline antenn on juba olemas, võib aga kvaliteetse digi-TV pildi nautimiseks olla vajalik leida sellele uus suund või koht. Sellisel juhul tuleks proovida antenni erinevates suun�ades liigutada või üles-alla nihutada, jälgides samas sobiliku asendi ja kõrguse leidmisel digibokslst teleriekraanile kuvatavald signaali tugevuse ja kvaliteedi inforibasid. Kõikidel vastuvõetavatel kanalitel tuleks saavutada signaalitugevuse tase vähemalt 80%. Arvestada tuleb seda, et ka paarisentimeetrine antenni asukoha või suuna muutus katusel võib kaasa tuua digi-TV signaali olulise paranemise.

Digi-TV vastuvõtul võib olla kasu ka maastikult või hoonetelt peegelduvast signaalist. Sellisel juhul tuleks vastuvõtuantenn suunata peegelduvale signaalile. See eeldab muidugi, et peegeldunud signaal on piisava tugevuse�ga ja aastaringselt stabiilne.

Kindlasti tuleb jälgida seda, et digi-TV vastuvõtuantenn kodumaja katusel oleks sama polaarsusega kui digi-TV saatjal. Reeglina on kõik digi-TV saatjad horisontaalse polarisatsiooniga ehk ka vastuvõtuantenn peab siis olema maapinna suhtes lapiti. Samas kasutatakse kohati ka vertikaalset polarisatsiooni, et erine�vate digi-TV saatjate signaalid ei hakkaks üks�teist segama. Infot digi-TV saatjate polaarsuse kohta leiab aadressilt www.levira.ee/saatejaamad.pdf.

Kui pilt pole endiselt korralik, tuleks antenni tõsta või kasutada antennivõimendit. Samuti tuleks üle vaadata antenni ja teleri vaheline kaabel. Kui seda on vihmad ja tuuled aastakümneid kõvasti räsinud, siis tuleks kaabel uuesti antenni külge ühendada või koguni vedada uus kaabel. Kui analoogtelevisioon an�nab tihti ebakvaliteetse antennikaabli andeks, siis digi-TV toob need vead kohe välja.

Et äike ei teeks kurja

Uue antennisüsteemi ehitamisel tuleks see korralikult maandada, et kaitsta kallist tehnikat staatiliste pingete ja pikselöökide eest. Antennide metalsed tugikinnitused ja antennimast tuleks maandada vähemalt 6 mm2 vaskkaabliga hoone peamaanduslatti või spetsiaalsesse maanduspunkti. Maanduskaabel tuleb vedada võimalikult sirgelt, ilma järskude pööreteta. Maanduskaabel peaks olema nähtaval kohal, et selle seisukorda oleks võimalik kontrollida. Kui kaabeldus jookseb seina- või katusekonstruktsiooni sees või tuleb seda kaitsta mehaaniliste vigastuste eest, on soovitav tõmmata maanduskaabel spetsiaalsesse torusse. Maanduskaablit kaitsvasse torusse pole nutikas teisi kaableid paigutada.

Lisaks maandusele tuleks kaitsta kodust tehnikat ka elektrivõrgust tulevate ülepingete ja häirete eest. Arvutid, telerid, ruuterid, digiboksid ja muu elektroonika on väga tundlikud järskude pingemuutuste suhtes. Seepärast tuleks elektroonikaseadmete toiteahel varustada ülepinge kaitsmetega - tavaliselt on selleks lihtsaim lahendus üle-pingekaitsmega varustatud pikendusjuhtme kasutamine seadmete ühendamisel elektrivõrku. Samas ei tee paha, kui tõmmata äikese korral või pikemaks ajaks kodust lahkudes elektroonikaseadmete voolu-ja võrgujuhtmed seinast välja.
Äike võib ülepinge juhtmesse indutseerida ka siis, kui elektri- või tele-kommunikatsioonivõrk jõuab majja maakaabliga, mis otseselt pole äikeselöögile ligipääsetav. Tulemus on aga täpselt sama kui otsese pikselöögi korral - läbipõlenud seadmete väljavahetamiseks tuleb taas külastada elektroonikapoodi.

Millist antenni poest valida?

Uut antenni ostes on oluline jälgida digi-TV signaalitugevust vastuvõtja asukohas, mida mõjutavad kaugus telesaatjast ning võimalikud takistused maastikul. Kui signaal on nõrgem, peaks vastuvõtuantenni võimendus olema suurem. Lähedal asuva saatja korral piisab antennist, mille võimendus on 12-15 dB. Kui saatja asub suhteliselt kaugel või signaali tugevust vähendavad looduslikud takistused, peaks antenni võimendus olema 17-18 dB. Üldiselt kehtib reegel: mida rohkem harusid ehk elemente on antennil, seda suurem on ka selle võimendus.

Kui signaali tase on endiselt nõrk või antennikaabel tavapärasest pikem, tuleks kasutada mastivõimendit. Mastivõimendi paigaldatakse ilmastikukindlasse korpusse ja kinnitatakse antennimasti. Toite saab see seade mööda antennikaablit kas põhivõimendist või eraldiseisvast toiteliitjast.