Arvutimaailm

Raigo Neudorf

Viie aasta eest oli AS Levira ettevõte, mille põhitegevuseks oli analoogtelevisiooni ja raadiokanalite edastamine. Nüüdseks on Levira profiil muutunud ning teenuseid pakutakse ühteaegu nii kõigile Eesti telekanalitele kui ka ülinõudlikele Jaapani telekanalitele ja Eurospordile.

Kõige muu hulgas lööb Levira kaasa mobiiltelevisiooni arendusprojektis, mille piloot käivitub sel kuul.

Kui Levira juhatuse liige Indrek Lepp seitsme aasta eest tööle asus, moodustas analoogtelevisiooni ja FM-raadio edastamine praktiliselt kogu pakutava teenus�te pagasi. "See andis 90 protsenti meie käibest. Ülejäänud kümme protsenti tuli mastikohtade rendist," meenutab Lepp.

Suurimad muutused on aset leidnud just viimase viie aasta jooksul ning endisest saatekeskusest on välja kasvanud moodne telekommunikatsioonisektori ettevõte. Sa�mas on töötajate arv 120 pealt kahanenud mitukümmend protsenti. See väljendab Lepa sõnul tehnika muutumist tunduvalt moodsamaks ja töökindlamaks.

Hetkel töötab Leviras umbes 75 inimest ning ettevõtte eelmise aasta käive ulatus 120 miljoni kroonini, kasvades aastaga üle 30 protsendi. Selleks aastaks on käibekasvuootused umbes sama suured. Aluse nii märkimisväärseks kasvuks annavad just uue põlvkonna teenused, millest osast ei osatud kümne aasta eest mõeldagi.

Levira tegevus jaguneb kolme valdkonna vahel: ringhäälinguteenused, audiovisuaalsed teenused ning telekomi infrastruktuuri-ja lairibateenused.

 

Üks uuemaid Levira teenuseid kannab nime SNG (Satellite News Gathering). Lahtiseletatuna mõistetakse SNG all mobiilseid ülekandebusse, mis võimaldavad absoluutselt igast punktist edastada otse�ülekandes saateid satelliidi vahendusel üle kogu maailma. Viimati kasutas Levira ühte oma SNG-bussi Eesti-Kanada jalgpallikohtumisel, kui oli vaja saata valmis telepilti satelliidi kaudu rahvusvaheliste telekana�liteni.

Igal aastal on SNG-bussid leidnud rakendust "Jõulutunneli" tegemisel, aga näiteks ka siis, kui Eestis viibis visiidil Ameerika Ühendriikide president George W. Bush. "Siis läks kaks ja pool ööpäeva järjest meie vahendusel kaks signaali otse Ameerikasse," ütleb Lepp.

Ettevõtte SNG-bussid on viimasel kolmel aastal pilti edastanud ka kõikidelt suusatamise MK-etappidelt Skandinaaviast, kust telepilt jõuab muuhulgas ka näiteks Eurospordi ja ETV kanalitesse.

Eelmisel aastal hankis Levira Baltimaade esimese ja senini ainsa HD-formaadis pilti edastava SNG-bussi, mille üheks kliendiks on Jaapani rahvustelevisioon NHK. Näi�teks viimaste jõulude ajal edastati NHK-le kuus tundi otseülekandena saadet Rovaniemist jõuluvana juurest. Jaapanlastega seisab koostöö ees ka sel suvel, kui koostööprojekte minnakse tegema muuhulgas Kreekasse ja Rumeeniasse. Maikuus aga sõidavad Levira bussid Moskvasse jalgpalli meistrite liiga finaalmängule.

 

Uuematest teenustest rääkides tuleb mainida ka programmiväljastuse (play-out) teenust, mille Levira käivitas eelmisel sügisel. Kui üks teleprogramm koosneb erinevatest sisseostetud seriaalidest ja filmidest ning saadetest, mida toodavad erinevad produktsioonifirmad (nagu näiteks Ruut või BEC), pannakse programmiväljastuses õiged saated õigesse järjekorda, lisatakse subtiitrid, reklaamid jms ning mängitakse valmis programm eetrisse.

"Meie täisautomaatne väljastuskeskus seda võimaldabki. See on element telekanali tootmisel, mida telekanal ise ei pea tegema, ning seda teenust on palju efektiivsem pakkuda korraga viiele või kümnele kanalile kui ühele kanalile. Näiteks lähevad täna meie väljastusest eetrisse kanalid TV6 ja Neljas. Lisaks läheb meie kaudu eetris�se üks Rootsi (SilverHD) ning üks Soome (Kanal 23) kanal," loetleb Levira programmiväljastuskeskuse juht Risto Rosimannus.

Viimasel ajal ongi Levira käibes enim kasvanud audiovisuaalteenused: programmiväljastus ja SNG-teenused. Kasvufaasi on jõudnud ka maapealne digiTV. Samas seisab ettevõttel mõne aasta pärast ees käi�be teatav kukkumine, kui kaob televisiooni analoogprogrammide edastamine.

"Me näeksime hea meelega ka edaspidi analoogtelevisiooni oma teenuste hulgas, aga eks see on paratamatu progress ning võtame seda mitte kui ohtu vaid kui võimalust. Analoogtelevisiooni väljalülitamine annab võimaluse kasutada analoogist vabanevaid sagedusi uuteks tänapäevasteks teenusteks." Kohatäidet näeb Levira ühelt poolt kindlasti digitaaltelevisiooni edasises arengus, muu hulgas mobiiltelevisiooni- ja kõrgeraldusega (HD) televisiooniteenuste arendamises.

 

Maailmas teeb üha enam ilma telekanalite üleminek HD-formaadile, mis tähendab harjumuspärasest tunduvalt paremat heli- ning pildikvaliteeti. Sellise sammu astumist Eestis peab Lepp vähemalt lähiaastail vähetõenäoliseks. Peamiseks põhjuseks HD-sisu tootmise kõrge hind.

"On ka arvamusi, et sellist sammu ei teh�ta Eestis kunagi. Sisuliselt tähendaks see nii telejaamale kui ka tootjafirmadele kogu tehnika väljavahetamist. Muuhulgas peab näiteks muutuma ka selline pisiasi, kuidas stuudiosse minevaid inimesi grimmeerida - HD kvaliteedi juures paistab halvasti teh�tud grimm kõhe välja," selgitab Lepp.

Küll on Levira ise HD-pildi võimalikuks tootmiseks ja edastamiseks esimesed sammud teinud. Nimelt soetas ettevõte eelmise aasta lõpus suure ning moodsa veoauto, mis on mõeldud teleprogrammi välitootmiseks. Tegu on tehnikat otsast lõpuni täis tuubitud suure furgoonmasinaga, kus on olemas kõik telesaate tootmiseks vajalik. Levira jaoks oli esimeseks "toodanguks" nimetatud välitootmisüksusega ülekanne käesoleva aasta presidendi vastuvõtult.

Levira SNG- ja OB-teenuste osakonna juhataja Kulno Kägu tunnistab, et tegu on kõige tänapäevasema ja moodsaima tehnikaga Eestis, millega on võimalik toota ka HD-formaadis telepilti. Testimisjärgus on ka HD-pilti üle õhueetri edastavad saatjad Tallinnas ja Valgjärvel. Maapealse digitelevisiooni vaatajatele on nendes piirkondades praegugi nähtavad HD-programmid LuxeTV ja Voom. Peagi jätkub ka ETV programmi edastamine HD-kvaliteedis.

 

Üks Levira värskemaid uusi teenuseid pei�tub aga tähekombinatsiooni DVB-H taga, mis maakeeli tähendab mobiiltelevisiooni. "Tegu on mobiiltelevisiooniga, mis käsutab ringhäälinguvõrku, mitte 3G-võrku," selgitab Levira Digi-TV osakonna juhataja Aivar Kender. Nii et kui 3G-televisioon kujutab endast rohkem teleklippide vaatamist, siis DVB-H on sisuliselt tavaline televisioon, mis on kohandatud selliselt, et seda on võimalik jälgida spetsiaalse mobiiltelefoniga. Mobiiltelefoni sisse on ehitatud vastuvõtja, mis võtab vastu ringhäälinguprogrammi. Veel sel kuul käivitub Tallinnas mobiiltelevisiooni pilootprojekt. Vastava telefoniga, milleks on näiteks Nokia N77, saab jälgida kümmet teleprogrammi peaaegu kogu Tallinna linnas.

 

Samas ei saa Levirast rääkida pelgalt kui hi-tech-teenuste pakkujast - ettevõte pakub ka teenuseid, mis on seotud ehitamisega. Näiteks infrastruktuuriteenused, mis on otseselt seotud saatemastidega, nende ehitamise ja neile koha rentimisega. Hetkel on Leviral Eesti erinevais paigus üle paarikümne saatemasti, mille vahendusel saab pakkuda erinevaid teenuseid: raadio- ja teleprogrammide edastamist, WiMAXi traadita interneti võimalust jne.

"Meie hallata on väga suured mastid ning need on ehitatud kõik selle eesmärgiga, et sinna väga palju erinevat saatetehnikat külge ja juurde mahuks," selgitab Raivo Kasepuu, Levira lairiba- ja infrastruktuuri teenuste divisjoni direktor.

Viimasel ajal on ettevõte hakanud ka täiesti uusi maste rajama, eelkõige selleks, et tagada digitelevisiooni levi kogu Eesti territooriumil. Välja on ehitatud kolm üleriigilist digi-TV-võrku, mis katavad 97 protsenti elanikkonnast. Selleks et tagada Eesti territooriumil sajaprotsendilist digi�televisiooni levi, ongi otstarbekas osadesse kohtadesse ehitada täiesti uued mastid.

Levira saatemastide kõrgused jäävad valdavalt 160 ja 350 meetri vahele. Seetõttu peab olema ka selliseid inimesi, kes nime�tatud kõrgustel tööga toime tuleksid. Raivo Kasepuu märgibki, et Levira meeskond on Eestis erinevate mastidetööde valdkonnas vaieldamatult kõige professionaalsem.

"Meil on tööl mastimehed, kes töötavad ka sellistel kõrgustel nagu 300 või 350 meetrit," nendib Kasepuu uhkusega. "See on täielik müstika. Väga külma kõhuga mehed." Levira mastimehed käivad erinevatel tellimustöödel ka välisriikides, näiteks Soomes ja Prantsusmaal. "Väljapoole Ees�tit on täiesti reaalne sellist teenust müüa," lisab Kasepuu.

Uueks teenuseks, mis selle aasta mais käivitub, on ka serverimajutus Tallinna teletornis. "Teletorn on koht, kuhu tuleb kokku väga palju kommunikatsiooniliine nii Eestist kui välismaalt. Samuti on elektrienergiaga varustatus kolmekordselt tagatud, millele lisandub veel UPSide ja diiselgeneraatorite toide. Seetõttu peame ka seda teenust IT- ja telekomifirmadele ning ka suurematele äriettevõtetele väga perspektiivseks.

 

Levira põhiäri on tele- ja raadioringhäälingu edastus.

Levira on suurim raadio- ja ainus televisiooni�saateid ringhäälingus edastav ettevõte Eestis ning omab pikaajalist igakülgset kogemust erinevate raadiosidevõrkude planeerimisel, rajamisel, monitooringul ja hooldusel nii kodu- kui välismaal. Levirale kuulub üle Eesti 23 mastikohta, sealhulgas Eesti kõrgeimad ehitised Tallinna teletorn, Koeru ja Valgjärve telemastid jt.

Levira on välja ehitanud kolm üleriigilist analoogtelevisioonivõrku, mille vahendusel jõuavad Eestimaa kodudesse telekanalite ETV, Kanal 2 ja TV 3 saated. Levira edastab kõiki nelja Eesti Raadio programmi ning suurt osa kommertsraadiote programmidest.

2003. aastal alustas Levira DVB-T (Digital Video Broadcasting Terrestrial) standardil põhineva maapealse digitaaltelevisiooni (DTT) arendamist, käivitades testsaatja Tallinna teletornis. 2006. aasta detsembris alustati digi-TV kommertsteenusega ning Tallinna teletorni ja Valgjärve telemasti ümbruses alustas klientidele teenuse osutamist ZUUM-tv, muutes paljukanalilise televisiooniteenuse kättesaadavaks ka neile, kes elavad väljaspool kaabeltelevisiooni levialasid. Levivõrk on etapiviisiliselt laienenud, ning täna jõuab enam kui 97%ni Eesti peredest ligi 30 tasuta ja tasulist, eesti- ja välismaist digitaalset telekanalit.

2006. aasta kevadel alustas Levira WiMAXi tehnoloogial põhineva traadita lairiba-internetiteenuse osutamisega. Teenus jõuab klientideni Levira partnerite ja edasimüüjate vahendusel. Tänaseks on Levira WiMAXi võrk suurim Eestis ning katab üle 70% riigi territooriumist.

Levira planeerib, ehitab ja haldab erinevaid ringhäälingu- ja telekommunikatsioonivõrke. Levira mastimehed teevad välitöid katustel, tava- ja ülikõrgetes (300 m ja rohkem) masti�des. Levira ehitab GSMi, 3G, traadita interneti ja teisi tugijaamasid ning ringhäälinguvõrke Eestis ja väljaspool Eestit.

Levira üks kiiremini arenevaid tegevusvaldkondi on multimeediateenused - teleprog�rammide väljastus (play-out), teleülekannete tootmine (OB) ja satelliitülekanded (SNG). Kõik need tehnilised teenused on suunatud klientidele nii Eestis kui üle maailma. Ülekandeid tehakse nii kodumaistest kui rahvus�vahelistest kultuuri- ja spordisündmustest. Salvestatakse teatrietendusi ja telesaateid, saadetakse uudiseid sündmuspaigalt otse�eetrisse, väljastatakse 24 h teleprogramme nii Eesti kui Skandinaavia televaatajatele.

Allikas: AS Levira

Kuigi AS Levira asutati 1997. aastal riigiettevõttena, ulatub ettevõtte ajalugu tagasi ringhäälingu algusesse 1920ndatesse. Aastakümnete vältel on ettevõte kuulunud erinevate organisatsioonide koosseisu, olgu selleks siis Riigi Ringhääling Eesti Vabariigi ajal või üleliiduline Raadiokeskus NSVLi ajal. Kui 1990ndatel loodi Eesti Telekom ja kogu senine sidestruktuur mängiti ümber, moodustati 1997. aastal ka riigi aktsiaselts Eesti Ringhäälingu Saastekeskus, mis 2004. aastal sai uue nime - AS Levira. Ettevõttele anti üle kõik ringhäälingu saatemastid ja saatetehnika, millega kaasnes kohustus edastada Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saateid. Ettevõttes töötas sel ajal üle 500 inimese.

2000. aastal erastati Levirast 49 protsenti Prantsusmaa ettevõttele Telediffusion de France S.A. (TDF), mis on samuti ringriäälinguprogrammide edastaja. Omal ajal oli TDF France Telecomi üks osa, kust see tõsteti ühel hetkel eraldiseisva ettevõttena välja. Täna on TDF Euroopa suurim oma valdkonna teenusepakkuja.

AS Levira, Kloostrimetsa tee 58 A, 15026 Tallinn; tel +372 680 4000, faks +372 680 4001, E-post: levira@levira.ee