27.11.2007
Ärielu
Margus Sanglepp
2012. aastaks läheb Eesti täielikult üle digitaaltelevisioonile ning iga televaataja peab otsustama, kas ostab uue teleri või vana juurde digiboksi. Uue meetodiga käivad aga kaasas ka interaktiivsed võimalused nii vaatajatele endale kui ka reklaamiandjatele.
Digitaaltelevisioon (DTV) on uus meetod tele-b visioonisignaalide edastamiseks, mis praegu jõuavad vaid väikesesse osasse meie kodudest. Aastaks 2012 läheb Eesti aga kohustuslikus korras täielikult digitaaltelevisioonile üle - tarbijal tuleb valida, kas soetada endale uus televiisor või osta vana pildikasti juurde digiboks.
Senine statistika näitab, et võrreldes teiste liikmesriikidega, on Eesti digitaaltelevisiooni leviku osas enamikust Euroopa riikidest maas, kuid mitte kauaks. DigiTV testsaated levisid juba möödunud aastal väljapoole pealinna. Lisaks Tallinna teletornis töötavatele saatjatele on alustanud tööd kaks saatjat Valgjärvel. Käesoleva aasta lõpuks peaks enamikul Eesti rahvastikust olema maapealse digiTV signaal.
ANALOOGSAATJAD KAOVAD
Analoogtelesaatjate täielik väljalülitamine toimub 2012. aasta veebruaris. 2010. aastast algab abisaatjate järkjärguline väljalülitamine. Analoogsaatjad lülitatakse välja mitmel põhjusel. Esiteks näeb seda ette Euroopa Liidu direktiiv, kus on öeldud, et analoogsaatjad peavad olema töö lõpetanud 31.12.2012. Teiseks on raadiosageduste puhul tegemist piiratud ressursiga, analoogsaatjad võimaldavad teatavasti edastada ühel kanalil ainult ühte programmi, digitaalsaatjad seevastu kuni 10 programmi.
"Digitaaltelevisiooni kohustuslikuks muutmine tähendab eelkõige, et kaob ära võimalus antenni kaudu analoogkujul telepildi vastuvõtmiseks," kinnitab Elioni toodete ja teenuste direktor Margus Kurm. Ta lisas, et üleminek telepildi digiedastusele muudab aga sagedusspektri käsutamise optimaalsemaks, mis loob võimaluse uute kodumaiste telekanalite tekkeks ja võimaluse edastada eetri kaudu teiste riikide telekanaleid. Samuti võimaldab digitelevisioon uusi tasulisi ärimudelid, millest on eelkõige huvitatud programmide tootjad.
Need võimalused on juba kättesaadavad alates eelmisest aastast enamikule Eesti kodudest, kui kasutuses on Elioni ADSL-võrk, juhtivate kaablioperaatorite võrgud või Levira digitaalsaatjate võrk.
PROGRAMMITOOTJATE JAOKS PALJU El MUUTU
Ettevõtted, kes praegu programme toodavad, teevad sama ka nelja aasta pärast, midagi ei muutu.- "Muutub vaid edastavate telekanalite arv ja programmide sisu. Siis saab ometi avatud tee uute telekanalite loomiseks, sest praegu piiravad nende loomist juba ära kasutatud eetrisagedused. Näiteks saab siis edastada ühe kanali asemel samal sagedusribal juba 6-9 telekanalit ja lisaks veel mitu raadioprogrammi," selgitab STV asepresident Raivo Mihkelsoo.
DigiTV eelised
"Tulevikus saab telepuldi abil reklaamis nähtud kauba endale koju tellida," räägib Elioni toodete ja teenuste juht Margus Kurm.
"Digitaaltelevisioon võimaldab teha ka olulise hüppe telepildi kvaliteedis, minnes üle standardresolutsiooniga telepildilt kõrglahutusega telepildile (ingl HD ehk high definiüon). Loodame, et Eesti telekanalid kasutavad seda võimalust ja hakkavad HD-saateid tootma oluliselt varem kui nelja aasta pärast," räägib Kurm.
REKLAAMIJAD SAAVAD SIHTGRUPI PAREMINI KÄTTE
Reklaamiandjal tekib tänu digitaaltelevisioonile võimalus saada ülevaade, milliseid programme ja kui palju kliente vaatas, jälgides reaalset digiTV statistikat.
"Seoses digiTV kiire arengu ja levikuga on oodata ka uusi reklaamiformaate. Ilmselt näeme juba üsna pea spetsiaalseid digiTV formaadile mõeldud reklaame, kus on kombineeritud audiovisuaalne reklaam seni selgelt Internetis püsinud bännerreklaamiga," räägib Kurm. Kliendi jaoks on kasutegur see, et huvi korral on võimalik reklaami puldi abil klõpsata ja kohe lisainfot saada. Põhimõtteliselt saaks puldi abil ka ostu sooritada ning kaup või teenus endale koju tellida. Reklaami tellija saab aga väga konkreetset statistikat selle kohta, kui paljudes klientides tema toode/teenus huvi äratas.
"Reklaamiandja otsib alati uusi väljundeid ja digiTVst neid ka leiab. Iseasi, kas ta suudab leida niivõrd paljudele kanalitele sobivaid materjale ja kas ka kanalid neid soovivad, sest iga kanal loob tavaliselt endale reklaamiüksuse. Reklaamide valmistamine ja nende edastamine muutub lihtsamaks ja atraktiivsemaks," usub Mihkelsoo.
TELEVAATAJA ELU MUUTUB HUVITAVAMAKS
Vaatajate jaoks toimuvad muutused televisioonis juba nüüd. Need väljenduvad oluliselt laiemas kanalivalikus, interaktiivsetes lisateenustes, nagu videolaenutus ja teemapakettide aktiveerimine, mugavusteenuste lisandumine, subtiitrite keele või heli valik, elektrooniline saatekava. "Üsna pea on Elioni DigiTVsse lisandumas võimalus vaadata ja jagada sõpradega oma digifotosid. Klientide jaoks on väga atraktiivne ka nn titne shifted televisioon ehk võimalus vaadata oma eetris olevaid saateid ja filme endale sobival ajal. See võimaldab salvestada telesaateid, panna pausi peale ning jätkata vaatamist hiljem," räägib Kurm.
Tehniliselt poolelt paraneb eriti maapiirkondade televaatajate jaoks telepildi tase neil, kes võtavad telepilti vastu tavaantenniga, sest analoogtelevisioonil on ainult 2-3 kanalit ja sageli esineb levihäireid. Maapealse digitaaltelevisiooniga paraneb signaali kvaliteet levialas, seda eelkõige müra ja peegeldustevaba pildi näol. Digitaaltelevisioon garanteerib, et häired kaovad.
Televiisorit ega antenni inimesed välja vahetama ei pea. Maapealse leviga digiTV puhul jääb telesaadete edastus vaataja seisukohalt üldjoontes praegusega sarnaseks: vahe on vaid selles, et telemastist maja katusel olevasse antenni jõudev signaal on digitaliseeritud. Olemasolevat televiisorit ei ole tarvis välja vahetada, samuti peaks signaali vastuvõtuks üldjuhul piisama juba olemasolevast tavalisest detsimeeterlaineala katuseantennist.
DigiTV vaatamiseks on vajalik muretseda digiboks, mis muudab digitaalse signaali televiisorile arusaadavaks. Digiboks on vajalik nii tasuliste kui ka tasuta vastuvõetavate digikanalite vaatamiseks.
Televiisorit ei pea välja vahetama, kui ta toetab SCART-liidest, kuid televiisorile lisaks on vaja hankida spetsiaalne MDTV-vastuvõtja ning ühendada see televiisori tagaküljel olevasse SCART-, RCA-, S-video- või HDMI-pessa.
Mis on digitaaltelevisioon?
Digitaaltelevisioon (DTV) on uus meetod televisioonisignaalide edastamiseks. Kogu informatsioon, mis moodustab TV-programmi, on kodeeritud digitaalsesse nullide ja ühtede jadasse - samal põhimõttel kui arvutid -, andes parema ja järjepidevama tehnilise kvaliteedi. Selline meetod võimaldab edastada rohkem programme, kasutades vähem ribalaiust ühe programmi kohta. Efektiivne ribalaiuse käsutus võimaldab edastada 8-14 digitaalset program�mi endise ühe analoogprogrammi asemel, digitaalne edastus pakub paremat pildi- ja helikvaliteeti, head teravat pilti ilma müra ja topeltkujutisteta garanteeritud saatja katteala sees.
Digitaaltelevisioon soodustab laiekraani 16 : 9 formaadis video edastust, mis on inimese silmale loomulikum kui 4 : 3 formaat. Lisaks on võimaldatud seitsme päeva elektroonilise saatekava EPG-esitus, kus on lisaks saadete ajalisele kavale ka lühitutvustused. EPG on kontrollitav vastuvõtjaga kaasas käiva juhtpuldiga ja on kergemini navigeeritav kui tavaline teletekst, tema eeliseks on interaktiivsed teenused ja palju teisi täiendavaid teenuseid lisaks suuremale programmivalikule.
Vastuvõtja ülesandeks on muuta digitaalsignaal televiisorile vastuvõetavateks signaalideks.
Ajal, mil meie mail räägitakse õhinal digitaaltelevisioonist, on paljud IT-firmad ja netiteenuste pakkujad veendunud, et Internet võidab kohe-kohe televisiooni. Kulutused televisiooni arendamiseks võivad seega tuulde lennata.
"Me oleme aastaid elu välja pigistanud ajalehtedest, ajakirjadest ning raadiost ja nüüd oleme väga lähedal viimasele piirile. Televisioon on viimane osa sellest turust, mida me pole veel läbi torganud," kommenteeris hiljuti video-saidi Heavy.com üks asutajatest Simon Assaad ajalehele International Herald Tribune. Tema arvates on lähiaastate küsimus Interneti võit televisiooni üle.
"Kui rääkida tehnoloogiatest, siis ka Elioni DigiTV töötab üle Interneti, seega võib väitega nõus olla. Kui rääkida aga meediumidest Internet versus televisioon, siis usun, et televisioon ja teler jäävad püsima," ütleb Kurm. Tema sõnul on küsimus ennekõike mugavuses ja kvaliteedis. Kuigi teatud toiminguid, nagu uudiste lugemine Internetist ja e-kirjade lugemine, saab teha nii teleri kui ka arvuti taga, siis on piisavalt palju muid funktsioone, milleks üks või teine on ikkagi mugavam või pakub kvaliteetsemat lahendust. Seepärast väljendab Kurm arvamust, et püsima jäävad mõlemad meediumid ja seadmed. Kardeti, et Interneti levikuga kaovad ära paberkandjal ajalehed ja kõik hakkavad raamatuid Internetist lugema, aga tegelikkuses ei ole ju midagi sellist juhtunud, lisab ta.
Raivo Mihkelsoo arvates ei saa digitelevisiooni vaadelda kui nähtust, vaid ta on hästi välja arenenud analoog-televisioon, kus on tekkinud tuhandeid uusi võimalusi teletootjal parandada telepildi kvaliteeti ja luua lisavõimalusi, edastades vaatajale soovitud lisahüvesid koos telepildiga, ja pidada tagasisidet vaatajaga. "Internet on ainult vahend, mille abil on võimalik edastada teleprogramme. DigiTV kanaleid peab keegi ikkagi tootma ja IT-firmad seda ise kindlasti ei tee, vaid ainult vahendavad. Neid, kes sooviks veel sõita hobusega kruusa- või külavaheteid pidi, siiski ehk leidub, aga valdavalt tehakse seda ainult eksootika nimel ning peetakse vastu mõned minutid või tunnid. Nii on ka analoogtelevisiooni ja digiTVga," arvab Mihkelsoo.