Kronoloogia

Print

1924
  • 11.mail esimene ringhäälingu katsesaade Haapsalu rannaraadiojaamas.
  • 1.novembril asutatakse osaühisus "Raadio-Ringhääling".
1926
  • 18.detsembril regulaarse ringhäälingu algus Kopli raadiojaamast.
1934
  • Ringhääling riigistatakse, alustab Riigi Ringhääling.
1937
  • Türi raadiojaam alustab tööd.
1941
  • Kõik kolm kesklaine saatejaama (Tallinn, Tartu, Türi ) hävitatakse.
  • 1941-1944 Landessender Reval.
1945
  • Raudteevagunitel paiknev raadiojaam, algul Võrus, pärast Tallinnas.
1947
  • 1947-1949 Laitse raadiojaama ehitus.
1955
  • Saatejaamade haldamiseks luuakse Eesti Vabariiklik Raadiokeskus.
  • 19.juulil televisioonilevi algus Tallinnas selleks püstitatud 180 m mastist.
1956
  • Esimesed ULL SM saatjad Tallinnas.
1957
  • Raadioreleeliin Leningrad-Riia, mille vahejaamade juurde ehitatakse Kohtla-Järve ja Tartu raadio-TV-saatejaamad.
1963
  • 1963-1965 Pärnu ja Orissaare raadio-TV-saatejaamade ehitus.
1967
  • Eesti Raadio alustab teise eestikeelse raadioprogrammi " Vikerraadio" edastamist ultralühilainel ja EV Raadiokeskuse laboratooriumis valmistatud kesklainesaatja abil luuakse kesklaine sünkroonvõrk.
1968
  • 1968-1997 Võru saatejaama tegevus.
1970
  • 1970-1997 Haage saatejaama tegevus.
1974
  • Eestis võetakse kasutusele värvi-TV süsteem SECAM.
1975
  • 1975-1980 Tallinna Teletorni ehitus.
1979
  • 20. detsembril alustatakse TV-programmide edastamist valmivast uuest Tallinna Teletornist. Esimese programmina läheb eetrisse Kesktelevisiooni 1. programm.
1984
  • Kohtla-Järve uus 247 m mastiga raadio-TV-saatejaam alustab tööd.
1987
  • Valmib Koeru 349 m mastiga raadio/TV-jaama projekt.
1988
  • Valgjärve 347 m mastiga raadio/TV-jaam alustab tööd, asendamaks Tartu jaama. Moodustatakse Eesti Raadio ja Televisiooni Saatekeskus-Tootmiskoondis, personaliga 580 inimest.
1991
  • Ringhäälingu Saatekeskus arvatakse allettevõttena riigiettevõtte "Eesti Telekommuni-katsioonid" koosseisu.
  • Esimene 87,5-108 MHz laineala (FM) raadiosaatja Tallinna Teletornis.
1992
  • Suurim arv kesklainesaatjaid Eestis - 17. Eesti Raadio hakkab väljastama 4 programmi. Venemaa programmide edastamine Eestis lõpetatakse.
1993
  • Võetakse vastu Ringhäälinguseadus.
  • Ringhäälingu Saatekeskuse varad tuleks osaliselt anda Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaasomandisse. ER ja ETV keelduvad vastu võtmast.
1994
  • Venemaa TV-programmide edastamine Eesti saatevõrgus lõpetatakse.
  • Alustavad tegevust era-TV-kanalid. Sageduskanalite ümberjagamine Kultuuriministeeriumi poolt vallandab nn. "telesõja".
  • 20. mail toimub Teletornis Tipp-TV antenni helikopteri abil paigaldamisel avarii. LenAir helikopteri meeskond ei suuda antenni masti konstruktsioonide külge fikseerida ning antenn kukub alla. Vigastada saab osa 21. korruse restorani katusest, antenn puruneb täielikult. Kahju kokku ca 1,5 mil krooni.
  • Ringhäälingu Saatekeskus alustab Eesti Raadio 87,5-108 MHz saatevõrgu ehitamist. Eesti Raadio hakkab loobuma kesklainesaatjate kasutamisest.
  • Teede- ja Sideminister määrab, et alates 01.01.1995 kinnitab Ringhäälingu Saatekeskuse tariife kinnitab Ringhäälingunõukogu. Kord kehtib 8 kuud.
1995
  • Koeru saatejaam alustab tööd.
  • Era-TV-jaam Tipp-TV alustab tegevust.
1996
  • Teede- ja Sideminister kinnitab ERSK AS põhikirja. ERSK AS nõukogu alustab tegevust. Koostatakse ERSK AS äriplaan. Tipp-TV lõpetab maksujõuetuse tõttu.
1997
  • Alustab uus era-TV-jaam TV1.
  • Klüstronsaatja Tallinna Teletornis (TV 3) asendatakse kaasaegse 20 kW pooljuhtsaatjaga.
1998
  • Eesti Raadio lõpetab välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. Eesti Raadio programmide vastuvõtt on võimalik kogu Eestis ultralühilainel, peamiselt 87,5-108 MHz alas ja internetis.
  • Rekonstrueeritakse Pärnu RTJ mast, paigaldatakse detsimeeterlainel nelja TV-programmi koos edastamist võimaldav saateantenn. Paigaldatakse 20 kW saatja, Pärnus ETV programmi üleviimiseks 4. sageduskanalilt 26. kanalile.
1999
  • Pärnu RTJ rekonstrueerimise käigus paigaldatakse veel kaks 20 kW DM-lainesaatjat (Kanal2, TV 3). Meeterlaine TV-saatjate töö Pärnus lõpetatakse. Kohtla-Nõmmel vahetatakse pooljuhtsaatjate vastu kaks võimsat TV-saatjat (ETV ja TV 3).
  • Kaasajastatakse praktiliselt kogu väikese võimsusega TV-saatjate park. Üldkokku rakendatakse tööle 23 uut TV-saatjat.
  • Seoses Eesti TV-jaamade üleminekuga värvi-TV süsteemile PAL rekonstrueeritakse ka 7 võimsat TV-saatjat, mida välja ei vahetatud. Pannakse tööle 7 uut raadioringhäälingu-saatjat.
  • Tallinna Teletorni paigaldatakse digitaalse heliringhäälingu DAB (Digital Audio Broadcasting) saatja, katsesaadete organiseerimiseks 2000.a.
  • Investeeringute maht saavutab taseme 32,2 miljonit krooni.
2000
  • Télédiffusion de France S.A. (TDF) omandab erastamise käigus 49% ERSK AS aktsiatest.
  • Märtsis alustab Tallinna Teletornis tööd DAB (Digital Audio Broadcasting) testsaatja, mis edastab nelja Eesti Raadio programmi.
  • Oluliselt uuendatakse raadioringhäälingu saatevõrke. Pea täielikult (va. kaks Eesti Raadio saatjat Valgjärvel) lõpetatakse saadete edastamine 70 MHz diapasoonis, minnes üle 100 MHz peale.
  • Keskmine töötajate arv 130.
2001
  • Aprillis kolib ettevõtte administratsioon ja osa tehnilisi teenistusi värskelt renoveeritud hoonetesse ettevõttele kuuluval kinnistul Kristiina 15 Tallinnas.
  • Asendatakse 22 aastat töös olnud TV saatjad Tallinnas (ETV ja Kanal 2), 36 aastat töös olnud ETV saatja Orissaares ning Kanal 2-e vana saatja Valgjärvel. Vahetatakse välja detsimeeter-laineala antennid Tallinnas (TV3), Valgjärvel (Kanal2, TV3) ja Koerus (ETV, TV3).
  • Suurte võlgnevuste tõttu lõpetatakse oktoobris TV1 programmi edastamine. TV1 kaubamärgi all tegutsev Eesti Sõltumatu Televisioon pankrotistub.
  • Keskmine töötajate arv 118.
2002
  • Jätkatakse analoog TV-saatevõrkude moderniseerimist. Vahetatakse saateantennid Tallinnas, Orissaares ja Kohtla-Nõmmel. Asendatakse vanad ETV saatjad Valgjärvel ja Koerus. Alustab tööd Kanal 2 saatja Koerus ning asendatakse võimsamaga Orissaares. Paigaldatakse viimased NICAM kooderid, mille tulemusena kõik kolm televõrku on eetris stereoheliga.
  • Juurutatakse kõigi saatevõrkude distantsmonitooringu ja –juhtimise süsteem.
  • Alustatakse ettevalmistusi DVB-T (Digital Video Broadcasting Terrestrial) esitlusplatvormi loomiseks Tallinnas.
  • Keskmine töötajate arv väheneb 95-ni.
2003
  • Analoog-TV ja raadiovõrkude uuendamine jõuab lõppjärku. Sisuliselt on moderniseeritud kõik üleriigilised tele- ja raadiovõrgud.
  • 23. detsembril avab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Meelis Atonen pidulikult maapealse leviga digitaaltelevisiooni (DTT) edastuskeskkonna. Pidulik lindi läbilõikamine kantakse üle ka otse-eetris, olles esimeseks digitaaltelevisiooni saateks Eestis. DTT leviala katab territooriumi ligikaudu 70 km raadiuses ümber Tallinna.
  • Alates novembrist asub ettevõtte uue juhatuse esimehena ametisse Mart Einpalu, vahetades välja ettevõtte kauaaegse juhi, kokku ligi 50 aastat ettevõttes töötanud Rein Ruudi.
  • Töötajate arv väheneb aasta lõpuks 82-ni.
2004
  • Võetakse kasutusele kaubamärk Levira, ning otsustatakse muuta ka ettevõtte ärinime. Tallinna Linnakohtu registriosakond teeb 19. mail 2004. aastal kande Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS ärinime muutmiseks Aktsiaseltsiks Levira.
  • 7. mail kell 21.00 kõlab eesti keel esmakordselt digitaaltelevisiooni eetris. Esimese programmina läheb eetrisse Eesti Televisiooni uudistesaade Aktuaalne Kaamera.
  • Eesti Raadio lõpetab Valgjärvel Klassikaraadio programmi edastamise 70 MHz diapasoonis, seega jäab Eestisse tööle veel vaid üks 70 MHz diapasoonis töötav raadiosaatja (Raadio 4, Valgjärvel).
  • 11. mail möödub 80 aastat päevast, mil esmakordselt kõlas raadioeetris eesti keel. Esimene katsesaade toimus Haapsalus 11. mail 1924.
  • 20. septembril allkirjastavad CiTV ja AS Levira koostöölepingu, mille kohaselt kasutatakse Levira poolt opereeritavat digitaal-TV keskkonda CiTV programmi edastamiseks kaabel-TV võrkudeni kuni 100 kilomeetri raadiuses ümber Tallinna.
  • Levira alustab masti- ja teiste välitööde teostamist klientidele Soomes.
  • Käive kasvab 74 miljoni kroonini. Töötajaid on ettevõttes aasta lõpu seisuga 78.
2005
  • Alates 1. veebruarist lõpetatakse Eesti Televisiooni programmi edastamine digitaaltelevisiooni vahendusel, kuna ETV eelarvesse selleks vahendeid ei eraldatud.
  • Aprillis lõpetatakse 5 aastat kestnud digiraadio DAB katsesaated Tallinnas.
  • Levira alustab teenuste osutamist satelliitside (SNG) ülekandebussiga.
  • 24.- 25. augustil toimub rekonstrueeritud ja taasavatud Tallinna Teletorni konverentsi-keskuses Teletorni 25-le juubelile pühendatud Rahvusvaheline Digitaalringhäälingu Konverents, mida külastab üle 130 delegaadi 19st riigist üle kogu Euroopa.
  • 15. septembril kolib Levira peakontor Kristiina 15 aadressilt Tallinna Teletorni.
  • Detsembris alustab Levira WiMAX traadita Internetiteenuste osutamist. Esimesena käivitati WiMAX tugijaam Tartus.
2006
  • Suvel eraldatakse Levirale sagedused kolme üleriigilise maapealse digi-TV võrgu rajamiseks ning kohustatakse kolm võrku välja ehitada hiljemalt 2008 aasta lõpuks. Ühtlasi sätestatakse 1. veebruar 2012 Eestis analoogtelevisiooniedastuse lõpetamise kuupäevaks.
  • Septembris moodustavad Levira ja Starman ühisettevõtte Eesti Digitaaltelevisiooni AS eesmärgiga osutada maapealse digi-TV võrgu vahendusel tasulise-TV teenuseid.
  • 26. oktoobril omistab Bureau Veritas Levirale ISO 9001- 2000 kvaliteedi-juhtimissüsteemi sertifikaadi.
  • 15. detsembril käivitub maapealse leviga digi-TV kommertsteenus ZUUMtv nime all, olles esimene ainult MPEG-4 AVC videokompresserrimistehnoloogiat kasutav maapelse leviga digi-TV võrk maailmas. ZUUMtv paketis edastatakse 18 teleprogrammi kahes võrgus. Käivituse hetkel edastatakse teenust Tallinna ja Valgjärve mastidest ning teenus on vastuvõetav ca 60%-l Eesti elanikest.
  • Levira käive on kasvanud 91 miljoni kroonini. Töötajate arv aasta lõpu seisuga on 63
  • Levira SNG teenuste hoogne kasv. Klientide arvu hoogne kasv ja geograafia laienemine. Teist hooaega on Levira SNG osaline kõikide suusatamise MK skandinaavias toimunud etappide telepildi jõudmises kogu maailma teleekraanidele.
2007
  • Aprillis taasliitub maapealse digi-TV platvormiga ETV olles esimene tasuta vastuvõetav (Free to air) telekanal DTT-s.
  • kevad-suvi – DTT leviala jätkuv laienemine. Käivituvad saatejaamad Pärnus, Koerus, Kohtla-Nõmmel, Haapsalus, Orissaares. Suve lõpus elab DTT levialas juba üle 90% Eestimaa elanikest.
  • Augustis käivitab Levira testprojektina HD formaadis teleprogrammide edastamise maapealse digi-TV vahendusel Tallinnas ja Valgjärvel.
  • Augustis võtab Levira koostöös Finnsat Broadcast Systems OÜ-ga kasutusse uhiuue HD SNG bussi, mis lisaks tavaresolutsioonile suudab edastada ka kõrgresolutsiooniga pilti.
  • 23.-24. augustil toimub Levira II Rahvusvaheline Digitallringhäälingu Konverents ja näitus, millest võtavad osa üle 230 delegaadi 28st riigist üle maailma.
  • Septembris kuulutab Sideamet Levira märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ringhäälingu edastamise turul.
  • Põhja-Eesti Päästekeskus teeb Levirale ettekirjutuse, mille kohaselt suletakse külastajatele Teletorni 21 korruse vaateplatvormi ning seal asuv restoran. Vaateplatvormi ja restorani taasavamine eeldab olemasolevate, projektijärgsete evakuatsiooniteede märkimisväärset ümberehitust ning suurusjärku 100 miljonit krooni ulatuvaid investeeringuid.
  • 1. septembril käivitab Levira täisautomaatse programmiväljastuskeskuse, mis võimaldab osutada programmiväljastusteenust samaaegselt paljudele erinevatele telekanlitele. Esimese programmina läks eetrisse Skandinaavia turule mõeldud kõrgeraldusega Silver HD programm. 2007 aasta lõpuks väljastab Levira programmi-väljastuskeskus juba kolme teleprogrammi.
  • Oktoobris lõpetatakse Teletorni gaaskustutussüsteemi renoveerimine. Selle käigus asendatakse keskkonnaohtlik gaas haloon tänapäevase ja koskkonna jaoks ohutu alternatiiviga. Renoveerimist aitas kaasfinantseerida Keskonnainvesteeringute Keskus.
  • Oktoobris väljastab Kultuuriminister kolm uut ringhäälinguluba digilevi telekanalitele Kalev Sport, TV-6 ja Kanal-11, mis peavad olema digieetris hiljemalt 31. märtsil 2008.
  • Novembriks lõpetatakse uue diiselgeneraatori paigaldamine Tallinna Teletorni, ühtlasi on nüüd kõikides Levira peajaamades paigaldatud elektrigeneraatorid, mis võimaldab tagada sisuliselt katkematu elektritoide kõikidele saatjatele ja süsteemidele.
  • Novembris käivitab Levira kolmanda üleriigilise digilevi võrgu. Kokku on aasta lõpuks käigus 3 digilevi võrku, igas 11 saatejaama, tagades teenuse kättesaadavuse 90%-l Eesti territooriumist ja 95%-l Eesti elanikest.
  • 27. novembril lisandub Digilevisse uus tasuta vastuvõetav telekanal Kalev Sport. Aasta lõpu seisuga on eetris kolm üleriigilist digilevi võrku, milles edastatakse 2 tasuta ja 21 tasulist programmi, lisaks levivad Tallinna ja Valgjärve saatejaamadest kaks HD kanalit.
  • Jõululaupäeval teostab Levira HD SNG esimese HD-ülekande Rovaniemilt vahendades otseülekandes Jaapani telekanali NHK 6-tunnist jõulusaadet.
  • Detsembris jõuab Tallinnasse Baltikumi esimene HD võimalusega televisiooni välitootmisbuss (OB). Lisaks SNG teenustele alustab Levira ka OB teenuste osutamist Eesti ja Baltikumi kõige moodsama välitootmisbussiga.
  • 17. detsembril alustab Levira programmiväljastuses teine telekanal – Kanal 23, mis levib Soome digilevis PlusTV programmipaketis.
2008
  • 25. jaanuaril käivitub uus eestimaine telekanal Neljas, mis levib kõikides Starmani kaabel-tv võrkudes ning ZUUMtv paketis digilevis. Kanali Neljas väljastus toimub Levira programmiväljastuskeskusest.
  • 24. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi 90 aastapäeva pidulik kontsert ja Presidendi vastuvõtt jõuab Eestimaa televaatajateni Levira uue välitootmisbussi vahendusel.
  • 24. märtsil alustab digilevis uue eestikeelse tasuta vastuvõetava kanalina TV-6. Levira programmiväljastuskeskusest läheb eetrisse juba kokku 4 telekanalit.
  • 27. märtsil alustavad digilevis Kanal 2 ja uhiuus telekanal – Kanal 11.
  • 31. märtsil algab Eestis analoogtelevisiooni väljalülitamise protsess. Ruhnu saar saab esimeseks ainult digitaalseks piirkonnaks kogu nn. uues Euroopas.
  • 31. märtsil lõppenud 2007/2008 majandusaasta netokäive on 155 mln krooni ja ärikasum 49 mln krooni. Ettevõtte omakapital seisuga 31.03.2008 moodustab 239 mln krooni. Leviras töötab 75 inimest.
  • Mais käivitavad Levira ja EMT DVB-H tehnoloogial põhineva mobiiltelevisiooni teenuse pilootprojekti. Piloodi raames on teenus kättesaadav kõigile EMT klientidele Tallinnas piirkonnas.
  • 25. mail Moskvas toimunud UEFA Meistrite Liiga finaal jõuab SKY Italia televaatajateni Levira SNG vahendusel.
  • Suvel jõuab Levira uus HD SNG Jaapani riigitelevisiooni NHK tellimusel ära käia Kreekas ja Rumeenias.
  • Juulis müüb Levira oma 34% osaluse ZUUMtv nime all tasulist digilevi teenust osutavas ettevõttes ning Starman saab Eesti Digitaaltelevisiooni AS ainuomanikuks.
  • 7. augustil käivitatakse uhiuued digilevi saatejaamad Saaremaal, Sauveres, kust edastatakse kõigi kolme digilevi võrgu kanaleid ning Hiiumaal Männamaal kust edastatakse MUX-1 programme. Peale täiendava abisaatja paigaldamist Sõrve 21. augustil saavad digileviga kaetud kõik Eesti saared.
  • 1. oktoobril kell 17.00 käivitub Levira programmiväljastusest järjekordne uus telekanal Silver Baltic.
  • 11. ja 15. oktoobril FIFA jalgpalli MM Eesti-Hispaania ning Eesti-Türgi kvalifikatsioonimängude teletootmise korraldab SportFive tellimisel ETV kaasabil Levira.
2009
  • 27.-28.augustil toimus Tallinna Teletorni konverentsikeskuses Levira 3. Rahvusvaheline Digitaalringhäälingu Konverents. Kahepäevasele konverentsile kogunes üle 200 ringhäälingu valdkonna tunnustatud arvamusliidri ja spetsialisti üle kogu Euroopa.