Eesti astus digilevi ajastusse
1. juulil 2010 lülitati õhu kaudu leviv vana analoogteleviosioon välja ja Eesti läks täielikult üle digilevile (maapealse leviga digitaaltelevisioonile). Digilevi pakub kordades rohkem telekanaleid, paremat pildi- ja helikvaliteeti ning hulgaliselt uusi lisavõimalusi kõigile neile, kes vaatavad telepilti tavalise katuse- või toaantenniga.
Mis on digilevi?
Digilevi on uue põlvkonna televisioon, mis pakub senisest palju rohkem telekanaleid, oluliselt paremat pildi- ja helikvaliteeti, elektroonilist saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli- ja subtiitrite valikut ning muid uusi lisavõimalusi. Erinevalt analoogtelevisioonist, kus kantakse üle pidevat kujutise- ja helisignaali, edastatakse digi-tv-s kõik signaalid alates telestuudiost kuni televaatajani digitaalselt kodeeritud kujul. Seetõttu on digi-tv palju paindlikum ning omab praegu kasutatava analoogtelevisiooniga võrreldes rida tähtsaid eeliseid:
- Kvaliteetne pildi ja heli ülekanne - oluliselt puhtam pilt, puuduvad müra ja analoogtele-visioonile iseloomulikud peegeldused ning häired.
- Võimalus kasutada erinevaid ekraani ja kujutise kvaliteedi formaate. Nt laiekraani formaat 16:9 ja kõrglahutus ehk HD (High Definition).
- Suur eetriruumi kokkuhoid - ühe analoogtelevisiooni kanali laiuses sagedusribas on võimalik ühe digilevi (DVB-T) saatja abil samaaegselt üle kanda kuni 12 erinevat TV programmi, lisaks veel mitmesugust lisainformatsiooni ja -teenuseid nagu: EPG (Electronic Programme Guide – Elektrooniline Saatekava), superteletekst, e-kaubandus, Internet ja e-post, multimeedia-rakendused, raadio jne.
- Saadete vastuvõtt on võimalik ka mobiilselt, liikuvatelt transpordivahenditelt.
Digilevis on tasuta nähtavad ühtekokku viis Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga ega tasuda kuutasu, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Lisaks eestikeelsetele teleprogrammidele toob kaasaegne digilevi tavalise katuseantenni kaudu vaatajateni ka välismaiseid telekanaleid, mida seni ainult kaabel- või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Nende kanalite vaatamiseks tuleb sõlmida leping vastava teenusepakkujaga (täna ZUUMtv) ning tasuda sarnaselt kaabel- või sat-tv-ga ka kuutasu.
2006. a lõpus käivitas Levira digilevi saatjad Tallinnas, Valgjärvel ning Tartus. 2007. a järgnesid saatjad Pärnus, Koerus, Kohtla-Nõmmel, Orissaares, Haapsalus ja Kuressaares ning 2008. a saatjad Viljandis, Sauveres, Männamaal, Pehkas ja Ellamaal, tehes digilevi tänaseks kättesaadavaks kõigis Eestimaa kodudes.
Detailsemat teavet digilevi kohta leiad alati 