12.10.2006
Terve Eesti kaetakse järgmisel aastal kiire traadita andmesidevõrguga.
Kuigi Soome teatas nädala alguses, et on võtnud endale eesmärgiks olla esimene tervenisti kiire traadita internetiühendusega kaetud riik maailmas, võib Eesti põhjanaabrile pikka nina näidata.
Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infrastruktuuriosakonna juhataja Margus Kreinin on veendunud, et kuna Eesti on väiksem, jõuame me Soomest ette.
”Esiteks hõlmab riiklik internetiprojekt Külatee 3 kõiki maakondi ning selle aasta lõpuks on kõik riigihanked toimunud ja võimalused loodud,” põhjendas projekti vedav Kreinin. Ta märkis, et soomlaste kavandatav võrk on samal sagedusel kui aegunud NMT mobiilside ning levib küll kaugemale, kuid ei võimalda suuri kiirusi.
Praeguseks on wimaxi ehk wifi järgmise põlvkonna leviga kas Külatee 3 projekti raames või vähemas osas eurotoetuste abil sisuliselt kaetud Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Valgamaa.
Kohe saab võrk valmis ka Põlvamaal, Tartumaal ja Viljandimaal, Pärnumaa võrk peaks avatama detsembris. Saare maakonnast on kaetud Muhumaa ning Kuressaare ja Orissaare ümbrus. Valdade kaupa esineb üksikuid auke. Jõgevamaa on kaetud tavalise wifiga.
Wimaxi leviks paigaldatakse tugijaamad. Näiteks Harjumaale paigaldas Elion 33 wimaxi tugijaama ning Läänemaale koos-töös AS-iga Levira kuus tugijaama.
Kiire traadita interneti teenust saab neis paikades juba osta või saab see kohe võimalikuks. Pigem on Kreinini sõnul probleem selles, et peamised teenusepakkujad Elion ja Levira ei jõua oma võrku kuu jooksul liita rohkem kui sada klienti ühes maakonnas, soovijaid on rohkem.
Esialgu on Eesti võrk Soome veel rajamata võrgust kehvem selle poolest, et ühe operaatori klient ei saa näiteks sülearvutit kasutades ja teise maakonda sõites sama võrku kasutada.
“Sellist lahendust, et sõidad autoga ja kogu aeg on wifi, veel ei ole. See eeldab standardi kehtestamist sideameti ja ministeeriumi poolt, sest praegu on eri pakkujatele eri maakondades jagatud erinevad sagedusvahemikud,” selgitas Kreinin.
Tema andmeil juhtub see suure tõenäosusega juba järgmisel aastal ning firmad lähevad kiiresti uuele standardile üle. Seadmete osas ei tohiks muutusi tekkida, uuendamist vajaks vaid tarkvara ning siis peaks ühtne wimax toimima kogu Eestis. Wimaxi sülearvuti kaart maksab praegu paar-kolm tuhat krooni.
Eestis luuakse kogu riiki katvat kiire traadita interneti võrku projekti Külatee 3 korraldatavate riigihangete alusel. Riigihanke tingimused nõuavad, et kaetud saaks 90% alast, ning piiravad ka wimaxi kasutajatelt nõutava tasu suurust.
•• Wimax on wifi uus põlvkond, mis võimaldab mõnekümnemeetrise leviala asemel traadita internetiühendust kümnete kilomeetrite tagant. Wimax on wifist kiirem, stabiilsema sidekvaliteediga ja sobib ka telefoniteenuse tarbeks.
•• Wimax levib maastikul tavaliselt kuni 20 kilomeetri kaugusele, erandlikult aga kuni 50 kilomeetri kaugusele.
•• Kuna signaal levib peegeldusena, läbib see ka selliseid takistusi nagu pilved, seinad, puud jne ning seda on võimalik kasutada ka linnades.
•• Betoonmajades tuleb signaali püüda antenniga katuselt, sealt viiakse internet juhtmega mööda maja laiali.