18.08.04
DIGITAALNE TELEVISIOON SAABUB LÄBI RASKUSTE
Tänase seisuga on digitaalse tüüneriga võimalik vaatata Tallinnas ja linnast umbes 75 kilomeeri raadiuses kahte kanalit, ETVd ja RTRi.
Hetkel ei ole DigiTV eetris kommertsjaamu – selle põhjuseks on lepingute puudumine TV3 ja Kanal 2ga nende programmide edastamiseks digitaaleetris.
Kuigi Eesti on maailmas tuntud kui tugev e-riik, oleme digitaaltelevisiooni kasutuselevõtu alal alles lapsekingades.
Levira plaanib lähiaegadel lisada digilevisse kõik analoogeetris olevad kohalikud telekanalid, lisaks ka vähemalt üks atraktiivne välismaine filmi-, spordi- või muusikakanal, viimane küll tõenäoliselt kodeeritud kujul.
DigiTV vaatamiseks ei pea ostma uut televiisorit – piisab Set-Top-Boxi (STB) ostmisest. See on lisaseade, mis ühendatakse televiisoriga identselt videomakiga. Odavamate STB-de hinnad on alla 2000 krooni, võimalusterohkemate seatmete hinnad on 4000 krooni kandis.
Tehniliselt on võimalik DigiTV vastuvõtjaga kuulata ka digitaalselt levivaid raadiojaamu. DigiTV keskkond on valmis edastama kuni nelja raadioprogrammi. Levira on Eesti Raadioga arutanud võimalust lisada DigiTV keskkonda ka raadioprogrammid, aga konkreetse kokkuleppeni veel jõudnud ei ole.
Põhjarannikul näeb ka Soome telekanaleid ning kuuleb soomlaste digiraadiojaamu, kuid selleks on juba vaja vägagi korralikku antenni, täpset häälestust ja head võimendust.
“Antennil peab olema spetsiifiline võimendi - iga võimendi ei sobigi DigiTV jaoks. Soome digikanalite nähtavus sõltub põhiliselt sellest, milline on antenn ja kliendi asukoht, tüüneril erilist vahet ei ole,” kommenteeris LL Merge grupi müügijuht Andres Lepik.
Erinevalt analoogtelevisioonist ei lähe pilt signaali nõrgenedes tasakesi halvemaks. Digikanali pilt on stabiilselt hea või ei ole seda üldse.
Mulle tundub, et seni kui DigiTV vastuvõtjaga pole eriti midagi vaadata, ei osteta tüünereid suurtes kogustes. See hoiab seadmete hinnad kõrgel ning kasutajate arvu madala. Niikaua kui pole piisavalt televaatajaid, pole olemasolevatel kanalitel huvi digilevis saateid edastada ega ettevõtjatel huvi uusi kanaleid luua.
Digitaaltelevisiooni arengus võivad meie trumbiks olla meie põhjanaabrid. Enamus Eestis müüdud STBdest on soetatud just Soome kanalite (YLE1, YLE2, YLE Teema, YLE 24, YLE FST, MTV3, MTV3+, SubTV, Nelonen, Nelonen+, Urheilukanava, Canal+, Kanava Viisi) vaatamiseks.
Soomlased on meist tunduvalt ees – digisignaali levialas elab 94 elanikest. Soomes on müüdud üle 366 000 digiteleviisorit või STBd – seega on 20 Soome kodudest digivastuvõtjaga varustatud. “SubTV alustas digitaalvõrgus testsaadetega 15. augustil 2001. Ametlikult alustati Soomes digitaaltelevisiooniga 27. augustil 2001. Praegu veel töötav analoogvõrk lõpetab saadete edastamise 31. augustil 2007,” kommenteeris Soomes toimuvat SubTV juht Tomi Halonen.
“MTV3+ on tasuline kanal, kus tasu eest on võimalik vaadata põhjalikku ülevaadet Vormel-1 võistlustel toimuvast ning jäähokivõistlusi, mida tavakanalites üle ei kanta. Muul ajal näeb uudiseid, seriaale ning filme. Maksvaid kliente on meil paarkümmend tuhat,” kommenteeris MTV juht Jorma Miettinen.
Riigi roll DigiTV arengus
Aivar Kender, AS Levira DigiTV osakonna juhataja
Suur küsimus on selles, kas riik peaks toetama mingil moel STB-seadmete ostu või hoopis telejaamu oma saadete digitaalsel levitamisel.
Näiteks Itaalia valitsus toetab STBde ostmist. STBde hind siinsel jaeturul on praegu 1900 kr ja rohkem, koguste suurenemisel hinnad kindlasti langevad. Võib julgelt prognoosida, et peagi on STBde hind jaeturul 1200–1500 krooni.
Riigi võimalik toetus digitaaltelevisiooni levikule Eestis võib seisneda järgnevas:
1. avalik-õiguslike programmide digitaalse topeltedastamise kulude katmises üleminekuperioodil;
2. lisafinatseerimises avalik-õiguslikele programmide digitaalsusele suunatud arendustegevuseks (elektroonilised sünkroonsed saatekavad, automaatsed ning digitaalsed väljastamisserverid, pildi sissekõrvetamata subtiitrid, lisakeeled ja kommentaarikanalid, interaktiivne sisu, kõrglahutusega pilt, pildiformaat 16:9);
3. uute tekkivate eraõiguslike teleprogrammide osalises või täielikus vabastamises ringhäälinguloa maksust mingi perioodi jooksul;
4. maksusoodustustes olemasolevatele eraõiguslike telekanalitele ringhäälinguloa osas digieetrisse minekul;
5. seadusandliku regulatsiooni ajakohastamises arvestades digitaalringhäälingu vajadusi ja võimalusi.
Kõik see aitaks oluliselt lühendada üleminekuperioodi pikkust ning me võiks lõpuks rääkida ka t-riigist, mis on samavõrd vahva virtuaalne keha nagu e-riik või m-riik. See ei oleks mitte maha visatud raha, vaid riigi üldisse arengusse ja heaolu ühiskonna kujunemisele suunatud ressurss, mis aitaks ka riigil endal veelgi paremini oma avalikke teenuseid arendada.
Levira visioon DigiTV tulevikust lähiaastatel
Tuleviku prognoosimine on alati raske – siin saab tugineda vaid üldistele arengutele meie regioonis ja intuitsioonile. Laias laastus võiks kava välja näha nii:
2005 esimene poolaasta: olemasolev promoplatvorm on täidetud vähemalt viie teleprogrammiga.
2005 teine poolaasta: lisandub ETV-2 (digitaalkanal) ja vähemalt üks lisateenuste suund.
2006: digilevi laieneb, muutudes kättesaadavaks kuni 70 protsendile elanikkonnast.
2007: avalik-õiguslik digitaalringhääling laieneb enamikule riigi territooriumist statsionaarse vastuvõtuna (vastuvõtt välisantenne kasutades). Samuti lisanduvad teised regionaalsed ja tasuliste programmidega opereerivad multipleksid. Hoogustub lisateenuste pakkumine.
2008: avalik-õiguslikud digiprogrammid saavutavad sama territooriumi katvuse olemasolevate analoogprogrammidega.
2010: digitaalprogrammide vaatajate hulk on kasvanud 75ni kõikidest televaatajatest, kes teevad seda eetri kaudu.
2012–2015: vastavalt digitaalringhäälingu kontseptsioonis toodud soovitustele toimub analooglevi sulgemine Eestis hiljemalt 2015.
Alar Pardla, Äripäev 23.09.04