19.05.2010
Eesti Päevaleht
Tuuli Aug
Digilevi puhul on enamasti probleem vananenud antennis või kehvas kaablis.
Digilevile minnakse üle veidi enam kui kuu aja pärast ja praegu katab see juba üle 99 protsendi Eesti pindalast. Majandusministeeriumi juurde loodud digilevi komisjoni, tehnilise järelevalve ameti ja Levira koostöös püütakse seda arvu sajale protsendile veel lähemale upitada. „Võrdluseks võib tuua, et kui Soome läks digilevile üle, siis neil jäi katmata mõnisada peret ja Soome on Eestist märksa suurem riik,” tõi komisjoni esimees Jüri Pihel näiteks. Piheli kinnitust mööda on Eestis digilevi kvaliteetne vastuvõtt parem kui vanal analooglevil.
„Paraku elavad inimesed ka kohtades, mis asuvad sügaval orgudes või väga kõrge ja tiheda metsaga kaetud alal. Kuna raadiolained levivad sirgjooneliselt ega paindu hästi takistuste taha, siis võib mõnel pool vastuvõtt olla ebamõistlikult keeruline,” selgitas Jüri Pihel. Kui mõnes metsatalus on levi kehv, siis tuleb pererahval digilevi komisjoniga ühendust võtta ja tehnilise järelevalve amet tuleb asja kontrollima. Kui signaali saadavus on alla normi, tehakse AS-ile Levira, kes saatjate eest vastutab, ettekirjutus ning antakse aeg probleemi lahendamiseks ja levi parandamiseks.
Iga päev saab digilevi komisjon kümneid kõnesid ja e-kirju, kus kurdetakse, et teler ei võta digipilti ette või on pilt kehv. Tegelikult on aga asi levis harva ja probleemi saab lahendada rahakotiraudade avamisega. Pihel nentis, et digilevi vajab lustikummutisse jõudmiseks kvaliteetsemaid seadmeid. Sel puhul aga ei aita muu, kui tuleb endale osta parem kaabel, antenn või ka hoopis teler.