20.05.2010
ERR Uudised
Oliver Kahu
DigiTV-le ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel ütles ERR-i uudisteportaali lugejate küsimustele vastates, et digiboksi valides tuleks oma soovid läbi mõelda - kas tulevikus soovitakse vaadata kõrgeraldusega telepilti ja tasulisi kanaleid.
Mats:
Eestis on digiboks väga kallis. Miks see nii on? Kas peate võimalikuks, et selle summa väljakäimine võib näiteks suurele osale pensionäridest üle jõu käia?
Digiboksi hinna kujundavad kauplused ja teenusepakkujad vaba konkurentsi tingimustes ning riik siin mingeid ettekirjutusi teha ei saa. Täna saab odavama digiboksi juba 800 krooniga. Lisaks on võimalik digibokse osta järelmaksuga või rentida alates 39 kroonist kuus.
Vaataja:
Miks muutub telepilt digiboksiga vaadates vahetevahel nö säbruliseks ja valgub laiali? Kasutan oma väliantenni ja digiboksi juba aasta. Asun Valgjärve masti piirkonnas.
Põhjus võib peituda vanas kaablis või ühendustes, mis takistavad piisava tugevusega signaali jõudmist digiboksi. Esmalt tuleks veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik.
Arvestada tuleb ka seda, et raadiolained levivad nagu valguski sirgjooneliselt ega paindu hästi takistuste taha. Kui vastuvõtukoht jääb telesaatjast kaugele või asub orus või paksu metsa sees, tuleb kasutada võimsamat antenni. Kuni paarikümne kilomeetri kaugusel saatjast piisab lihtsamast logoantennist ehk nn kuusepuust. 20-40 km kaugusel on soovitav kasutada 48-52-elemendilist ja 40-60 km kaugusel 90-100-elemendilist ridaantenni. Kuna vastuvõtutingimused sõltuvad paljuski maastikust, piisab sageli ka kaugemal asudes lihtsamast antennist. Vahel aga, eriti kui maja on tiheda metsa sees, vajatakse ka telesaatja lähedal väga võimekat antenni. Antenni ostmisel tuleks kirjeldada täpselt digilevi vastuvõtukohta ja võimalikke takistusi telesaatja suunal (mets, kõrgustikud jne).
Digilevi nagu igasugust raadiolainete kaudu toimuvat signaaliedastust mõjutab lisaks maastikule ka ilm. Seepärast on mõistlik soetada vastuvõtuantenn, mis on pisut parem kui hädapärast vajalik. Sellega kindlustate end ajutiste signaali levi takistavate tegurite vastu, näiteks tiheda metsa lehteminek või paks lumesadu.
Jälgida tuleb ka seda, et vastuvõtuantenn oleks paigaldatud samas polarisatsioonis kui telesaatja. Antennile õige suuna ja kõrguse leidmiseks tuleb digiboks või digiteler lülitada mõnele kodumaisele kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Seejärel tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tulebki antenn tugevalt fikseerida. Kriitilistest kohtades võib väikseimgi (mõnesentimeetrine) antenni asukoha muutus parandada signaali kvaliteeti märgatavalt. Täpsemaid juhiseid selleks leiab veebilehelt www.digilevi.ee.
Satikas:
Soovin teada, miks ma ei näe telepilti välisriigist ostetud teleriga, millel on digiboks sees?
Ilmselt ei toeta selles teleris sisalduv digiboks tehnoloogiat, mida kasutatakse Eesti digilevi võrgus. Enne digiteleri või digiboksi ostu tuleb alati veenduda, kas tegu on tavaantenniga vastuvõtuks mõeldud (DVB-T) vastuvõtuseadmega ning kas seade toetab MPEG-4 AVC videostandardit. Vältida tuleks Eestis testimata ja sertifitseerimata (st ilma Eesti Digilevi märgita) vastuvõtuseadmete ostu välismaalt või internetipoodidest. Isegi siis, kui tehnilistes andmetes on märgitud seadmele MPEG-4 AVC toetus, ei pruugi need Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida või korralikult siinses digilevi võrgus töötada.
Põhimõtteliselt on võimalik ka vanema digiteleviisoriga (sisseehitatud MPEG-2 vastuvõtjaga) digitaalselt vaadata Eesti telekanaleid. Selleks otstarbeks toodetakse spetsiaalseid mooduleid, mis suudavad teleri CI-pessa asetatuna konverteerida MPEG-4 kodeeringus programmi vanemat tüüpi digitelerile sobivaks. Konkreetse teleri ja mooduli sobivuse kohta küsige täpset infot elektroonikapoodidest.
Tartlane:
Miks on üleminekuaeg nii lühike?
2,5 aastat tagasi sai vanainimesele uus telekas ostetud ja sel ajal ei osanud ma küsidagi, kas see ka digivõimeline on. Sellest ei rääkinud mulle ka müügimehed. Kui ajas tagasi vaadata, siis vastavad telerid olid ka poolteist aastat tagasi väga kallid. Kui ma lähen nüüd tema juurde jutuga, et tuleb ka digiboks osta, vaadatakse mind nagu mõrvarit, sest alles sai ju uus telekas ostetud. Kui info oli juba levinud ning vastav tehnika mõistliku hinnaga müüki jõudis (suvi-sügis 2009), ei jäänud aastatki, et hinnatundlikum rahvas saaks oma tehnika välja vahetada. Seda eriti viimase aja majandusarengute kontekstis.
Kas on välistatud võimalus, et vähemalt avalik-õiguslikku televisiooni näeks analooglevis edasi?
Kehtiv ringhäälinguseadus näeb ette, et Eesti telesaatjad lõpetavad analooglevi 2010. aasta 1. juulil. Arvestades seni digilevile üle läinud teiste riikide kogemusi, võib öelda, et enam kui kaheaastane üleminekuperiood on paraja pikkusega. Ülemineku kuupäev avalikustati juba 2008. aasta kevadel. Kaks aastat on piisav aeg selleks, et kõik tavalise katuseantenniga telepilti vastuvõtvad kodud jõuavad rahulikult teha vajalikud ettevalmistused digilevile üleminekuks ning valida, kas hakata tavaantenniga vaatama tasuta levivaid kodumaised digikanaleid või liituda mõne tasulise televisiooniteenuse pakkujaga, olgu selleks siis kaabel- või satelliittelevisioon või IP-põhine TV.
Selline mõistliku pikkusega üleminekuperiood Eestis erineb meie lõunanaabrist Lätist, kus alles eelmise aasta lõpus määrati digilevile ülemineku tähtajad: pealinnas Riias tänavu 1. aprill ja mujal kogu riigis 1. juuni 2010. Sisuliselt jäi Läti televaatajatel olenevalt piirkonnast üleminekuks aega 3-6 kuud.
Welnyg8624:
Tavapensionäril on digitelevisiooni puhul raske aru saada, millised sat-TV kanalid on kättesaadavad (millised on nn vabad kanalid). Näiteks, kas Eurosport on vaba kanal?
Digilevi on tavaantenniga vastuvõetav digitaalne televisioon ehk maapealse leviga digi-tv (DVB-T tehnoloogia). Satelliit-tv kasutab hoopis teist tehnoloogiat ning see digilevile üleminekuga otseselt ei haaku. Soovitan Teil satelliidikanalitega seonduvat uurida mõnelt sat-TV teenusepakkujalt.
Kuidas saada maal elades internetiühendus normaalse hinnaga? KÕU on kallis, kas on ka odavamaid võimalusi?
See teema ei seostu digilevile üleminekuga ega jää valitsuskomisjoni kompetentsi.
Jm kala:
Miks minnakse digiTV-le üle "valest otsast". Kõigepealt ostetakse saatejaam, siis käsutatakse vaatajad vaatama, aga sisu toodetakse endiselt poolanaloogmeetodil ja 3:4 formaadis? Ainuke 16:9-t vahel kasutav kanal on ETV2.
Digilevile üleminekuga kaasneb ka see, et tavaantenniga vastuvõetav digitaaltelevisioon muutub nähtavaks laiekraani formaadis. Alates 1. juulist on kodumaised telekanalid eetris vaid digitaalsetena ning tänu sellele näeb laiekraanteleritest pilti loomulikes proportsioonides.
Vaatajad hakkavad saateid nägema sellisena, nagu need on loodud. Kui saade on toodetud laiekraani formaadis, näeb vaataja seda ekraanisuhtega 16:9. Kui aga tegu on tavaformaadis pildiga, siis edastatakse see ekraanisuhtega 4:3. Digiteler valib vastavalt edastatavale pilditüübile ise vajaliku ekraaniformaadi. Ka vanemate telerite omanikud näevad pilti õigesti, sest digiboksid valivad automaatselt õige ekraanisuhte.
Eesti telekanalitest edastavad ETV2 ja TV6 teleprogrammi juba praegu pilti 16:9 laiekraani formaadis.
Jukkujuhan:
Kui suur on energiakokkuhoid analoogsaatjate ja digisaatjate võrdluses?
Telesaatjate energiakokkuhoid on üleminekul märkimisväärne. Sellest annab märku ka kordades soodsam digitaalse teleprogrammi edastushind telejaamadele.
Miks erinevad digiTV saatekavas näidatavad ajad tegelikest saateaegadest?
Saatekavast kinnipidamine ei sõltu tehnoloogiast, vaid ikka telejaamadest.
Millal muutub telepilt 16:9-ks?
Kuu aja pärast Eesti üleminekul digilevile hakkavad kõik kodumaised telekanalid edastama pilti laiekraani formaadis, tänu millele on teleriekraanil kujutatu õigetes proportsioonides.
Roman Melihhov:
Kas FM-raadio kuulajatel tuleb muretseda DAB (digital audio broadcasting)?
Ei, raadiokuulajad Eesti üleminek digilevile kuidagi ei puuduta. Digitaalne raadioedastus ei ole täna veel Euroopas kuigi laialt levinud ning selle kiiret võidukäiku Eestis pole ette näha. Olemasolevasse digilevi televisioonivõrku võib lisada ka raadiokanaleid, kui raadiojaamad sellest huvitatud on.
Sass:
Kui mul on mitu telerit, kas pean ostma iga teleri jaoks eraldi digiboksi?
Digiboks on lihtsalt telerist väljaspool asuv vastuvõtublokk. Kui ühendate ühe digiboksiga mitu telerit või muud seadet (videoprojektor, arvutimonitor vms), siis näete kõigist seadmetest ühekorraga ühte ja sama teleprogrammi.
Peeter:
Millise digiboksi peavad muretsema endale need televaatajad, kes kasutavad kaabeltelevisioonifirmade teenust?
Teid ja teisi teenusepakkujate kliente (kaabel-tv, sat-tv, IPTV) digilevile üleminek tehnilises mõttes ei puuduta ning Teil pole digiboksi vaja soetada, kui Te just ei soovi hakata vaatama kaabelvõrgus edastavat digitelevisiooni. Ainult need vaatajad, kes näevad täna vaid kolme Eesti telekanalit (ETV, Kanal 2 ja TV3), peavad enne 1. juulit digiboksi või digiteleri ostma.
Tarmo:
Kas on oht, et pärast üleminekut digilevile võib erakanalitel tekkida soov minna tasuliseks ning et alles jäävad vaid avalik-õiguslikud kanalid? Väga halb näide on juba TV6 näol olemas.
Eestis on viis üleriigilise ringhäälinguloa alusel tegutsevat vabalevi kanalit - ETV, Kanal 2, TV3, ETV 2 ja Kanal 11. Rahvusringhäälingu kanalid on iseenesest mõistetavalt tasuta kättesaadavad. Eraõigluslike kanalite leviliigi üle otsustavad nende omanikud. Kanal 2, TV3 ja Kanal 11 ringhäälinguload vabalevis kehtivad pikalt ka peale digilevile üleminekut ning nende juhid on kinnitanud, et edastust pole plaanis tasuliseks muuta.
Raivo:
Tere,
teen kaks ettepanekut:
1) Ei tohiks väita, et see, kes näeb ainult kolme Eesti kanalit, peab ostma digiboksi. Näiteks, mu ämm näeb ainult kolme Eesti kanalit (ja kahte Soome kanalit) ning tal on kaabeltelevisioon.
Tänan, kuid siis tema kanalivalik ju kolme kodumaise kanaliga enam ei piirdu. Olgu täpsustuseks öeldud, et digiboksi peavad ostma need, kes võtavad telepilti vastu tavalise katuseantenniga ning näevad täna vaid kolme Eesti telekanalit (ETV, Kanal 2 ja TV3).
2) Tingimata peaks selgitama, et telekas tuleb lülitada kas AV või E1 režiimile ning et teleka puldiga enam kanaleid vahetada ei saa.
Tänan, väga hea ettepanek. Tõesti, kui teleri ekraanile ei ilmu automaatselt digiboksi saadetavat pilti, siis vajutage teleri puldil nuppu (AV/TV). Kui kasutate digiboksi, hakkab kanalite vahetamine toimuma digiboksi puldi kaudu. Sellelt saab valida ka elektroonilist saatekava, muuta helitugevust jne. Teleri pulti on vaja vaid selle sisse- ja väljalülitamiseks.
Tom:
Hr Pihel,
kui palju arvate hinnanguliselt Eestis olevat neid inimesi, kelle katuseantennid vajaksid seoses üleminekuga digiTV standardile kas seadistamist või koguni uute seadmete ostmist? Küsimus on ajendatud sellest, et senini on räägitud rohkem digiboksist, kuid teisi võimalikke teemasid pildi edasise kvaliteedi osas välditud.
Digilevi vastuvõtuks sobib tavaline detsimeeterantenn. Neid inimesi kindlasti on, kelle antennid vajavad seadistamist või väljavahetamist, kuid täpset arvu on raske öelda. See on ka põhjus, miks valitsuskomisjon on soovitanud televaatajatel mitte jätta digilevile üleminekut viimasele hetkele, et enne analooglevi väljalülitamist jääks piisavalt aega antenni kohendamiseks või vajadusel koguni uue paigaldamiseks, hättajäämise korral aga tehnikateadlikumatelt inimestelt abi palumiseks.
Teine küsimus on ajendatud digiboksidest. Nende valik on poes suur. Kui hangitakse võimalikult odav ja algeline, siis kuivõrd varsti tuleb mõne uue tehnilise digilahenduse juurutamisel taas uus osta? Või saab siiski lubada, et pärast seda ligi 1000-kroonist investeeringut näeb näiteks järgmised 10 aastat tasuta levivaid kanaleid ilma probleemideta? Pean silmas ka HD standardit, mida äkki kõik digiboksid ei toeta.
Kui ostate digilevi märgiga seadme, saate kindluse, et vastav seade on põhjalikult testitud, usaldusväärne ja ühildub Eesti digilevi võrguga ka aastate pärast. Digilevi märgi saanud digibokside ja digitelerite mudelite arv ulatub juba ligi 300-ni.
Tulevikku silmas pidades on aga tõesti mõistlik mõelda kahele aspektile. Esiteks, milliseid telekanaleid soovite vaadata. Kui soovite praegu või tulevikus hakata vaatama ka uusi kodumaiseid ning rahvusvahelisi telekanaleid, tasub kohe osta selline digiboks, millesse saab vajadusel sisestada tasuliste kanalite vaataja-kaardi. Selline võimalus on väikese lisaseadme (CAM moodul) ostmisel ka kõigil uutel teleritel. Ainult tasuta kanalite vaatamiseks mõeldud digiboks tasuliste kanalite vaatamiseks vastuvõtuks ei sobi.
Teiseks võiks mõelda, kas kõrgeraldusega üliselge telepilt on teile oluline. Kuna MPEG-4 AVC võimaldab ka kõrgeraldusega telekanalite edastust, siis on vastuvõtuseadmele kasulik MPEG-4 AVC Full HD või HD Ready pildiformaadi toetus ning digitaalse väljundi (HDMI) olemasolu.
Standardformaadis telekanalid niipea ära ei kao ning lähimatel aastatel on HD-kvaliteet pigem lisavõimaluseks.
Kolmandaks natuke tobe küsimus - üldiselt on vist digiboks kogu aeg vooluvõrgus. Kui palju tarbib keskmine digiboks ööpäevas voolu?
Sõltuvalt tüübist – töörežiimis kuni kaks-kolmkümmend vatti, ooterežiimis kuni kümneid kordi vähem. Aga konkreetse boksi kohta tuleb vaadata ostes tema tehnilistest andmetest järgi.. Digiboksi saab ka vooluvõrgust välja lülitada.
Ants:
Kelle oma on õhk (eeter)? Miks peab selle eest kallist hinda maksma? Kas telejaamadel on võimalik seda õhku kellegi teise käest osta või on praegusel müüjal monopolistaatus?
Eeter ehk raadiosagedus on riiklik ressurss. Selle kasutusõigust saab anda vaid riik. Telejaamad ostavad edastusteenust, mitte sagedust. Sagedused on teleprogrammide edastamiseks antud kasutada teenusepakkujale, kellelt telejaamad edastusteenust ostavad. Sagedusloa väljastamise eest makstav riigilõiv moodustab edastusteenuse hinnast suhteliselt väikese osa.
Kui see ürgvana analoog kinni pannakse, kas siis jääb kõvasti ruumi üle ja riik saab digi hinda alla lasta? Kas kallis hind on põhjendatud või kooritakse nagu teeb Tallinna Vesi? HD tundub ahvatlev aga mulle tundub, et osaliselt on see telejaamade jaoks just täna õhu hinna tõttu liiga kallis?
Tõesti, digiedastus on telejaamadele kordi odavam kui analoogedastus. Seega võidavad digilevile üleminekust kõik: televaataja saab tavaatenniga vaadata rohkem kanaleid ja nautida lisavõimalusi ning tulevikus ka üliselget HD telepilti, telejaamadel vähenevad teleprogrammide edastuskulud (mida saab kasutada programmi arendamiseks ning uute saadete tootmiseks) ning riigil vabaneb eetriressurss (nn. digitaalne dividend), mida saab kasutada uute teenuste pakkumiseks ning tehnoloogiate arendamiseks (näiteks üle-Eestiline lairiba internet).
Remo:
Kui vihmaga kanalid ära kaovad, kas siis tuleb neid uuesti otsida?
Ei, kindlasti mitte. Tehaseseadete (algseadete) taastamine ja uus otsing tuleb teha siis, kui muutub telesaatja sagedus või kui liigute sama digiboksi või digiteleriga mõne teise saatja levialasse. Näiteks kui võtate suvilasse minnes kodust digiboksi kaasa.
Kuid digilevi nagu igasugust raadiolainete kaudu toimuvat signaaliedastust mõjutab lisaks maastikule ka ilm. Seepärast on mõistlik soetada vastuvõtuantenn, mis on pisut parem kui hädapärast vajalik. Sellega kindlustate end ajutiste signaali levi takistavate tegurite vastu, näiteks tiheda metsa lehteminek või paks lumesadu.
Klemm:
Kuidas on võimalik, et pildi signaal on 85-95% (telekas näitab nii), kuid kui pilt hangub, veab kindlate reklaamidega alumise osa pildist süstemaatiliselt ruuduliseks. Telekaks on 6-LE seeria Samsung. See mure on konkreetsete kanalitega. Kas viga on saatjas või edastavas ettevõttes?
Erinevate vastuvõtjate signaalitugevuse ja kvaliteedi näidud on suhtelised ega pole omavahel otseselt võrreldavad. See on eri tüüpi vastuvõtjate puhul tootjapoolne ettekujutus piisavast ja kvaliteetsest signaalist. Kui vastuvõetava signaali tase ei ole piisav, siis tekivad "ruudud", pilt peatub aeg-ajalt või kaob hoopis. Samuti kostub helis "hakkimist".
Antud juhul soovitan esmalt veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik.
Arvestada tuleb ka seda, et raadiolained levivad nagu valguski sirgjooneliselt ega paindu hästi takistuste taha. Kui vastuvõtukoht jääb telesaatjast kaugele või asub orus või paksu metsa sees, tuleb kasutada võimsamat antenni. Kuni paarikümne kilomeetri kaugusel saatjast piisab lihtsamast logoantennist ehk nn kuusepuust. 20-40 km kaugusel on soovitav kasutada 48-52-elemendilist ja 40-60 km kaugusel 90-100-elemendilist ridaantenni. Kuna vastuvõtutingimused sõltuvad paljuski maastikust, piisab sageli ka kaugemal asudes lihtsamast antennist. Vahel aga, eriti kui maja on tiheda metsa sees, vajatakse ka telesaatja lähedal väga võimekat antenni. Antenni ostmisel tuleks kirjeldada täpselt digilevi vastuvõtukohta ja võimalikke takistusi telesaatja suunal (mets, kõrgustikud jne).
Kuna digilevi nagu igasugust raadiolainete kaudu toimuvat signaaliedastust mõjutab lisaks maastikule ka ilm, siis on mõistlik soetada selline vastuvõtuantenn, mis on pisut parem kui hädapärast vajalik. Sellega kindlustate end ajutiste signaali levi takistavate tegurite vastu, näiteks tiheda metsa lehteminek või paks lumesadu.
Jälgida tuleb ka seda, et vastuvõtuantenn oleks paigaldatud samas polarisatsioonis kui telesaatja. Antennile õige suuna ja kõrguse leidmiseks tuleb digiboks või digiteler lülitada mõnele kodumaisele kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Seejärel tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tulebki antenn tugevalt fikseerida. Kriitilistest kohtades võib väikseimgi (mõnesentimeetrine) antenni asukoha muutus parandada signaali kvaliteeti märgatavalt. Täpsemaid juhiseid selleks leiab veebilehelt www.digilevi.ee .
Kui Teie mure on seotud ainult tasuliste kanalitega, siis võib põhjus peituda selles, et neid edastab üle Eesti 11 telesaatjat, samal ajal viie tasuta kanali levi tagab 30 saatjat.
Marko Laurits,
Esitan sama küsimuse, millele Postimehe online-intervjuus vastust ei tulnud.
Kas seoses analoogkanalite kadumisega on oodata ka (Harjumaal) kvaliteedi paranemist? Praegu on riba säästmise nimel telepilt väga kõvasti pakitud ning pakkimismüra on teatud kohtadel väga silmatorkav.
Teiseks, riba kokkuhoiu eesmärgil edastatakse täiskaadreid üsna mitme sekundi tagant. Selle tulemusena võtab telekanali vahetamine aega mitu sekundit. Kuna analoogkanalite kadumisega peaks tekkima vaba sagedusressurssi, siis kas on loota, et praegustele telekanalitele jääb suurem bitikiirus ning ülalkirjeldatud probleemid lahenevad?
Ka praegu saaks kanalid ribalaiust juurde osta kui neil selline soov peaks tekkima. Oletatavasti pannakse lähiajal veel sagedusi avalikule konkursile ja võimalused saavad paremad. Pall on kanalite käes. Teise küsimuse kohta kehtivad formaadi standardid, sealhulgas nn täiskaadri info edastamise kohta. Nende piires on võimalik kvaliteeti juurde anda. Tasuta kanalite osas on spetsialistide arvates praegu olukord optimaalne. Annan teie küsimuse ka neile mõtteaineks edasi.
Heidik,
1. Miks ei edastata tasuta kanaleid HD ready või FullHD fromaadis? Praegu on ju pildikvaliteet analoogiga võrreldes sama või siis isegi kehvem.
Tehniline valmisolek HD kanalite edastamiseks on olemas ja üle riigi on seda edukalt katsetatud. Regulaarsete ülekannete algus sõltub vaid kanalite omanikest. Võib olla tõenäoline, et HD signaali saab eetri kaudu vastu võtma hakata lähema aasta jooksul.
2. Kaua saab praegu soetatud digiTV seadmetega televiisorit vaadata? Kas viie või kümne aasta pärast peab jälle seadmeid vahetama?
Kui ostate digilevi märgiga seadme, saate kindluse, et vastav seade on põhjalikult testitud, usaldusväärne ja ühildub Eesti digilevi võrguga ka aastate pärast. Digilevi märgi saanud digibokside ja digitelerite mudelite arv ulatub juba ligi 300-ni. Millisesse etappi on aga tehnoloogia areng 10 aasta pärast jõudnud, on täna väga raske prognoosida.
Veli:
Kui digiboks on ühendatud kineskoop-teleriga scart-kaabliga, kas ma siis ikka näen digipilti? Või on digiaalse signaali edastamiseks vaja HDMI-kaablit ning vastuvõtjaks LCD telerit?
Ka sellised juhul võtate Te vastu digilevi ning näete Eesti digitaalseid telekanaleid. SCART-liideses konverteeritakse digipilt tõesti tagasi analoogkujule, kuid see on pigem tehnoloogiline detail, mis ei mõjuta telekanalite vastuvõttu. Ka tavalise lauatelefoni puhul räägitakse digitelefonist, kuid tegelikult edastatakse andmeid tavatelefonist kuni esimese telefonijaamani siiski analoogkujul.
Andres:
Ostsin märtsis 2010 Tallinna Rocal Mare Euronicsi kauplusest digiboks Arteci, mis toetab nii formaati MPEG2 kui ka MPEG4. Elan Tallinnas Veskimetsa piirkonnas ning antennideks on katuseantennid (sh UHF), mis võtavad ilusti vastu hetkel veel toimivat analoogsignaali.
Hetkel võimaldab digiboks kenasti vaadata viite Levira poolt pakutavat tasuta kanalit, Soome kanaleid aga ei leia, kuigi toetab ka MPEG2 formaati. Kas Tallinna piirkonnas on üldse võimalik näha Soome digilevi kanaleid ning kui jah, siis mida ma peaksin selleks tegema? Kas ja millised Soome digilevi kanalid on tasuta ning on neid Tallinna piirkonnas võimalik tavaantenniga püüda?
Soome telekanalite levi ulatub ainult Eesti põhjarannikule, nii et teoreetiliselt peaksid need paljudes kohtades näha olema. Kõik Digilevi märgiga boksid ja telerid toetavad ka Soomes kasutatavat vana MPEG2 formaati. Samas ei Eesti riik ega valitsuskomisjon Soome kanalite leviga ei tegele. Soome kanalite vastuvõtust saate lugeda näiteks siit.