19.11.2009
Nädal
Peeter Vilbor
HDTV {High Definition Television) on kõrgeraldusega/kõrglahutusega televisioon. Kui tavalise standarderaldusega SDTV televisiooni pilt koosneb reeglina 720 x 576 pikslist, siis HDTV pilt koosneb 1920 X 1080 (Full HD) või 1280 X 720 (HD Ready) pikslist. Seega annab Full HD viis korda teravama pildi tavatelevisiooniga võrreldes. Lisaks kasutab HDTV alati laiformaatset 16:9 ekraanistandardit ja reeglina edastatakse ka ruumilist Dolby 5.1 stereoheliga. Kõik see tagab oluliselt parema pildi- ja helikvaliteedi tavatelevisiooniga võrreldes.
Euroopas 60 mln HDTV vaatajat
Ameerika Ühendriikides alustati kõrgeraldusega televisioonisaateid satelliidilt juba 1996. a, Euroopas käivitus esimene HDTV-kanal HD-1 projekti Euro 1080 raames 1. jaanuaril 2004. Kui esimesed HD-saated toimusid MPEG-2 standardit kasutades, siis hiljem on üle mindud uuemale, DVB-S2 ja MPEG-4 süsteemile parendamaks kvaliteeti. Praegu kasutab 97% HD-kanalitest MPEG-4 ja 79% lisaks ka DVB-S2 standardit. Euroopas on hinnanguliselt 60 mln HDTV vaatajat. Aastate möödudes on kasvanud edastatavate HD-programmide hulk, ületades nüüd Eestis nähtavatelt satelliitidelt 250 piiri. Paljud nendest on korduvad kanalid, mida edastatakse erinevates pakettides ja paraku on enamus kanaleid maksulised ning kodeeritud, kuid ca 20 kanalit on koodivabad ja kõikjal Eestis tasuta nähtavad.
HD maapealse TV abil
Kui puudub satelliitvastuvõtuks sobiv tehnika, saab HD "maitse suhu" ka maapealse ehk terrestriaalse televisiooni (DVB-T) abil.
Levira on katseliselt edastanud kogu Eestit katva digivõrgu kaudu mitmeid saateid (Eurovisioon, laulu- ja tantsupidu) kõrgeraldusega formaadis. Lisaks töötavad Tallinnas (kanalil E42) ja Valgjärvel (E40) HD-signaali edastavad katsesaatjad, mille kaudu levitatakse iga kuu uuendatavat HD-kanalit koostöös Zuum TVga. Vaatamiseks on vaja sobivat UHF-antenni, MPEG-4/HD toetavat digiboksi (maksimaalse kvaliteedi saamiseks on vajalik HDMl-liidese olemasolu) ja loomulikult Full HD või vähemalt HD Ready telerit. Olemas on ka DVB-T/MPEG-4 sisseehitatud vastuvõtjaga telereid, mispuhul eraldi digiboksi pole vaja.
HD kaabli kaudu
Viimasel ajal on saanud võimalikuks HD-kanalite vaatamine ka kaabeltelevisiooni abonentidel. Esimestena edastasid HD-kanaleid oma võrgus STV ja Elion, alates novembrist edastab viit HD-kanalit ka Starman, uuest aastast lubatakse lisa. HD-paketi, kuhu kuuluvad Eurosport HD, History HD, Rush HD, Arte HD ja National Geographic HD, kuutasu lisaks põhipaketi maksumusele on 99 krooni. Erinevalt ilmunud reklaamist ei edasta Starman pilte I080p (mida ei kasuta ükski telekanal maailmas), vaid I080i formaadis, ARTE HD aga töötab hoopis 720p formaadis. HD-pildi nautimiseks peab elama õiges linnas, omama lepingut ja lisaks sobivale HD-telerile olema kaabel-TV HD standardit toetav digiboks. Sobivate digibokside hinnad Euroopas algavad 180 eurost (ca 2800 kr). Boks peab olema varustatud Conaxi kaardilugejaga või vaba Ci-mooduli pesaga, kuhu Conaxi moodul asetada. Kui soovitakse saateid digitaalselt salvestada PVR (Personal Video Recorder) seadmele, on vajalik sisseehitatud või välise kõvaketta lisamise võimalus. Sisseehitatud 250gigabaidise kõvakettaga digibokse Kaon Media KCC-B3001HD PVR pakub Starman hinnaga 5590 krooni. Kui soovitakse HD-saateid vaadata ka satelliidilt või maapealsest digitelevisioonist, on võimalik valida nn kombo-digiboks, kuhu on sisse ehitatud mitu erineva süsteemiga HD-vastuvõtjat. Olemas on ka DVB-C/MPEG-4 sisseehitatud vastuvõtjaga telereid, mispuhul eraldi digiboksi pole vaja.
HD-saated plaatidelt
Lisaks eeltoodud võimalustele näha HD-saateid saab vaadata valmis programme BD (Bluray Disc) plaatidelt. Sellised ilmusid PS3 (Playstation 3) videomängude konsoolile juba 2006. a. BD on laserkiirega loetav optiline ketas, tavalise DVD mõõtmetega, kuid mahutab 25 GB (ühekihiline) või 50 GB (kahekihiline) informatsiooni. Kui tavaline DVD kasutab puna-laserit lainepikkusega 650 nm, siis BD kasutab 405 nm sini-violett-laserit võimaldamaks infomahtu ligi kuus korda suurendada. Plaadid on kas MPEG-2, MPEG-4/AVC või VC-1 vormingus, heli võib olla salvestatud Dolby Digital, Dolby Digital Pius, Dolby TrueHD, DTS või DTS-HD formaadis. Pildi formaadiks saab kasutada kuni 1080I50 või 1080p24. Selliseid plaate on saadaval juba tuhandeid. Mahamängimiseks ei sobi senine DVD-mängija, vaid BD-ROM-mängija, mis ilmus turule 2006. a. Praeguseks on saadaval lai valik BD-mängijaid. Hinnad algavad kahest tuhandest kroonist, ületades tippmudelitel kümmet tuhandet krooni. Ilmunud on ka salvestavad BD-mängijaid, mis kõrge hinna tõttu on seni veel vähe levinud.