03.09.2009
Eesti Päevaleht
Dannar Leitmaa
Arhitektuuribüroos KOKO valmiv kavand muudab teletorni nii seest kui ka väljast.
Peagi juba kaks aastat külastajale suletud teletorn saab lähinädalatel arhitektuuribüroolt KOKO eskiisprojekti ning seejärel minnakse torni renoveerimiseks EAS-ilt raha küsima.
Ehkki eskiisprojekt pole veel lõplikult valmis, võib nii teletorni arendusprojekti kui ka arhitektuuribüroo visandatud piltide järgi öelda, et teletorni ümbrus ja sisemus näevad paari aasta pärast välja täiesti uut moodi. Teletorni sisekujundus rõhub eelkõige laulva revolutsiooni ja Eesti infotehnoloogia edusammude ehk siis Skype’i temaatikale.
„Praegu väravaks olevad hooned lammutatakse ja veesilma nihutatakse,” selgitas teletorni haldava Levira haldusjuht Urmas Ojamaa. „Praeguse värava juurest läheb pandus praeguse teise korruseni, kuhu tuleb uus sissepääs hoonesse.”
Kaugemalt paistab uhkem
Väravahoonete eemaldamine ja uus pandus looksid võimsama visuaalse efekti, sest torni saab siis juba kaugemalt imetleda. Peaukseni pääseksid ka ratastooliga inimesed – seni on ratastooliga torni mindud läbi töötajatele mõeldud ruumide.
Teekond torni on aga vaid üks paljudest muudatustest, sest juba teise korruse fuajee saab uue näo. „Siia tuleb ekspositsioon torni ehitamisest ja torni võrdlus teiste maailma teletornidega,” lausus Ojamaa. „Samuti renoveerime liftid – jäävad ainult nende mootorid, sest neile ei pääse me ligi.”
Liftid peaksid hakkama 170 meetri kõrgusele platvormile tõusma kiirusega neli meetrit sekundis, mis teeks teekonna kestuseks 42 sekundit. Praegu liigub lift ligi kaks korda aeglasemalt.
Kas teletorni 21. korrusel ka süüa saab, ei osanud Ojamaa veel öelda. 2007. aasta lõpus sulgesid päästeameti evakuatsiooninõuded seal tegutsenud restorani ning praeguseks on sellest jäänud 170 meetri kõrgusele vaid vaibad. „Restorani avamine sõltub tervisekaitse ja pääste�ameti kooskõlastustest,” ütles Ojamaa.
Ojamaa sõnul olid mitu projekteerimiskonkursist osa võtnud bürood näinud ette endises restoranis senise sisekujunduse suures ulatuses säilitamise, kuid eelistati KOKO arhitektide tööd, kuna see on futuristlikum. Konkursitöö autorid on meeskond koosseisus arhitekt Margit Aule, sisearhitektid Liis Lindvere, Raili Paling ja Margit Argus.
Küll aga võib plaanide kohaselt 21. korrusel kindlasti näha ekspositsiooni Tallinna linnast – igas suunas avaneva panoraamvaate juurde käib vaadet tutvustav kompositsioon. Samuti saab nautida vaadet otse alla, kuna osa platvormist on klaaspõrandaga.
Endised aparatuuriruumid avatakse samuti turistidele – vaheseinad võetakse maha ning sisse tahetakse teha kaks näitusesaali Eesti taasiseseisvumise loost ja IT-alastest saavutustest.
Ojamaa sõnul võiks optimistliku plaani kohaselt esimeste ehitusetappide valmimist loota 2011. aasta kultuuripealinna ajaks, ent ehitustööde lõpptäht�ajana näeb arendusprogramm ette 2013. aasta algust.
Kõik seisab veel raha taga, sest alles projekteerimistööde järel saab pöörduda EAS-i poole, et sealt küsida rahasummat, mis ulatub 90 miljoni kroonini.
Naabermaade teletornid
Kõrgeimad on Moskvas, Kiievis ja Riias
•• Moskva Ostankino – 540 meetriga Euroopa kõrgeim ehitis, kõrgeim korrus 360 meetri kõrgusel
•• Riia – 385 meetrit kõrge, kuid vaateplatvorm asub „kõigest” 97 meetri kõrgusel
•• Vilnius – 327 meetrit kõrge, vaateplatvorm asub 160 meetri kõrgusel
•• Helsingi – 146 meetrit kõrge, platvorm 112 meetri kõrgusel