14.05.2009
[digi]
Martin Mets
HEAD TEED ANALOOGTELEVISIOON!
1. juulil 2010 läheb Eesti täielikult üle digilevile (maapealse leviga digitaaltelevisioonile) ja vana analoogtelevisioon lülitatakse välja. Praegu saab Eestis tasuta vaadata seitset digitaalset telekanalit: ETV, TV3, ETV 2, TV4, Kanal 2, TV6 ja Kanal 11.
Mis oleks suvel mõnusam kui nautida värskes õhus ilusat ilma ja samal ajal sülearvutist lemmikklubi jalgpallimatsi jälgida, ilma et peaks loodusest lahkuma? Nagu kuue digi-TV USB-tuuneriga suur test näitab, siis kõik nii roosiline siiski ei ole, aga mitte ka võimatu.
Tänaseks on Eesti täielikult kaetud digitelevisiooni leviga ja tasuta on võimalik näha seitset telekanalit. Digitelevisioon on eelkäijast mitmes mõttes parem, kuid kõige olulisem on siiski pilt, mis on kvaliteetsem ja üldjuhul ilma igasuguste häireteta. Kui telepilt on olemas, siis on see korralik, vastupidisel juhul pole näha mitte kui midagi. Staatiline sahin teleriekraanil jääb edasi elama üksnes meie nostalgilistes mälestustes.
Avanevad uued võimalused
Digitelevisioon toob endaga igasse kodusse kaasa uhked väljendid, nagu laiekraan, HD-telepilt, elektrooniline saatekava ja enamate võimalustega teletekst. Digitelekanaleid saab vaadata ka liikudes, näiteks kiirusel 90 km/h liikuvas autos.
Digipilti edastatakse mitmes erinevas videovormingus, milleks Eestis on valitud MPEG-4 AVC. See tähendab, et ka siin kasutatavad digi-TV USB-tuunerid peavad olema võimelised end sellest vormingust läbi närima. Peeneraldus- ehk HD-telepilti näeb Eestis praegu ainult kahelt testkanalilt, kuid tulevikus on kindlasti kõik Eestis näidatavad telekanalid uhkelt HD-s.
Ideaalne lahendus?
Viimasel ajal on kuumaks sõnaks muutunud sülearvuti USB-porti torgatavad tuunerid, mille juhtme otsas on pisikesed antennid, mis püüavad tasuta näidatavate kanalite signaali kinni ja manavad telepildi sülearvuti ekraanile.
Kuna nn telepugad edastavad arvutile üksnes signaali, tegelemata ise selle lahtipakkimisega, siis võib arvutile sellega seoses langeda korralik koormus. Kui on tahtmine ka telesaateid salvestada või vaadata saadet viibega, peaks arvutis olema ka korralik graafikakaart.
[digi] otsis ja sai kätte kuus digi-TV USB-tuunerit (kaks Gigabyte'ilt ning veel AverMedia, Hauppauge, Fujitsu Siemensi ja A-Linki mudelid) ning vaatasime, milleks need võimelised on. Kõik testitavad on DVB-T-standardi vastuvõtjad, välja arvatud üks Gigabyte'i tuuner, mis lubab kinni püüda ka analoogsignaali, ent see on meie testi seisukohalt mõttetu.
Mida me USB-tuunereid tegema sundisime? Viisime need eemale tsivilisatsioonist sügavale metsa ja sundisime telepilti näitama. Ja siis linnaäärsele põllule. Ja siis telemasti lähedusse. Võrdlesime, millise mudeli antenn suutis milliselt kauguselt telepilti välja võluda, ja vaatasime, milliseid lisavõimalusi kaasasolevad telerivaatamise programmid pakuvad.
Antenn määrab piirid
Antennidest räägime erinevate vastuvõtjate juures veel pikemalt, kuid mõned asjad mainime kohe ära. Lootus, et pisikese USB-vastuvõtjaga kaasasoleva antenniga (mille võimsus on umbes sarnane tavalise toaantenniga) näeb igas Eesti otsas pilti, loomulikult ei täitunud. Et pilti näha, võib saatjast asuda kuni 20 km kaugusel.
See kõigub muidugi natuke, olenevalt saatja kõrgusest ja võimsusest ning muudest faktoritest, nagu maastiku eripärad, ilmaolud ja aastaajad. Testi eelviimasele leheküljele oleme pannud levikaardi, kus on näha Eestis paiknevate saatejaamade asukohad.
Testis kasutasime ka natuke võimsamat toaantenni kui need, mis kaasas olid. Võimendusega antenne me ei kasutanud, sest need vajavad eraldi elektritoidet, mida meie lähteülesandes ei olnud.
Ela õiges kohas
Näiteks Tartus Supilinnas, mis asub sügaval Emajõe orus, ei püüa pisikesed antennikesed telesignaali kinni, kuigi saatja asub vähem kui viie kilomeetri kaugusel. Kaasasolev antenn oleks mõistlik paigutada aknaplekile, sest näiteks Tallinna kesklinnas aknast kahe meetri kaugusel toas istudes ei püüa USB-tuunerid kinni ühtegi signaali, kuid said akna pealt signaali ilusti kätte. Kui on soov USB-tuuner tubaseks jätta, siis tuleb arvestada, et läbi pakettakna ei pruugi ükski signaal antennile vastuvõetavalt läbi tulla.
Enne mainisime, et digitelevisiooni signaali saab kinni püüda ka liikumise pealt. Sellega seoses on meil matemaatikahuvilistele lahendamiseks tekstülesanne. Küsimus kõlab järgmiselt. Kui auto A sõidab kiirusel 90 km/h telemastist eemale, siis mitme minuti jooksul saaksid autos viibijad teoreetiliselt vaadata oma sülearvutist «Aktuaalset kaamerat»?
Proovisime ka USB-tuunereid kõige tavalisema detsimeeterantenni taha torgata ja vaatasime, kas kolme Eestis edastatava analoogtelekanali asemel saaks arvuti ja USB-tuuneri koostöös katuseantenniga kõiki seitset tasuta digikanalit vaadata. Tasulisi telekanaleid USB-tuunerid näidata ei oska, sest Conax-kodeeringu kaardilugemistuge pole neist ühelgi
Lõpetuseks veel üks asi - erinevad saatjad töötavad erinevatel sagedustel, ühe saatja piirkonnast väljudes on enamasti vaja kanalid uuesti häälestada. Võiks arvata, et selline asi ei valmista probleeme ühelegi USB-tuunerile, kuid nagu elu näitas, suutis üks toode ses osas üllatada.
AS Levira peajaama teenuste divisjoni direktor Aivar Kender, kui hästi on võimalik DVB-T USB-tuuneritega digitelekanaleid kinni püüda?
Vastuvõtt sõltub alati asukohast. Sealhulgas ilmastikust, antenni kõrgusest, looduslike objektide ja ehitiste-rajatiste olemasolust saatva masti suunal. Öelda, et saatjast 20 km kaugusel on vastuvõtuala piir, oleks väär. Saatjad on eri võimsusega ja paiknevad eri kõrgustel, vastuvõtuseadmed on erineva tundlikkusega, sama kehtib USB DVB-T kohta. Ühest vastust sellele küsimusele ei ole.
Milline oleks kõige parem antennisüsteem, millega saaks digikanaleid lisavõimenduseta jälgida?
Parimat nõu saate antennipaigaldustöid tegeva firma või spetsialisti käest. Antenn peaks olema soovitud vastuvõtukoha jaoks piisava võimendusega. Rüperaali puhul on mõistlik kasutada spetsiaalseid võimendiga DVB-T-antenne, see annab parema tulemuse. Toidet saab nt auto sigaretisüü-tajast, mõnel juhul ka USB-pesast.
Millal on DVB-H telekanalid Eestis kõigile kättesaadavad?
Testimisperiood EMTga on lõpetatud. Saadud kogemust kasutame DVB-H võrgu kommertskasutuse kavandamisel. Tallinna piirkonnas on peaaegu kõikjal võimalik vastu võtta vabalt transleeritavaid test-programme, kuid kommertskasutusse jõudmise teel on palju lahendamist vajavaid küsimusi. Optimistliku hinnangu järgi võiks taskukohaseid ja kvaliteetseid telekanaleid oodata 2010. aastal.
Millal on kõik Eestis levivad telekanalid HDs?
Kohe kui telekanalitel tekib piisav kogus HDs toodetud saateid. Vaatajateni kohaletoimetamise teel ei ole enam ühtegi tehnilist takistust. Üleminek peaks aset leidma aastatel 2010-2015, vastasel juhul hakkavad kohalikud telekanalid kaotama turgu välismaal toodetud taasedastatava-tele HD-kanalitele.
Sellest Levira keskusest Tallinna teletornis lähevad teleprogrammid Digilevisse ning jõuavad läbi mastide digisignaalina vaatajateni.
VÄIKE SÕNASTIK
• DVB-T (Digital Video Broadcasting - Terrestrial) - Euroopa DVB konsortsiumi standard digitaalringhäälingu maapealseks edastamiseks ehk standard, mida kasutavad siin testis võistlevad USB-tuunerid.
• DVB-HXDigital Video Broadcasting - Handheld) - DVB-H-tehnoloogia on DVB-T-süsteemist kohandatud maapealse digitaaltelevisiooni süsteem, mis on spetsiaalselt mõeldud kaasaskantavatele ja akutoitel töotavatele vastuvõtjatele, eelkõige mobiiltelefonidele. EMT ja Levira juba testivad DVB-H-d ja on ainult aja küsimus, millal see meil juba taskutes on.
• DVB-S (Digital Video Broadcasting - Satellite) - satelliitidel kasutatav digitaaltelevisiooni standard.
• DVB-C (Digital Video Broadcasting - Cable) - Euroopa kaablivõrkudes kasutatav digitaaltelevisiooni standard ehk see, mida pakub näiteks Elioni digi-TV.
• EPG (Electronic Programme Guide) - elektrooniline telekava